Jalgsi Eestist Portugali: unistus täitus 343 päevaga (41)

Säärased emotsioonid valdasid Heini Räämetit – kes vantsis jalgsi Eestist Portugali – siis, kui ta laupäeva pärastlõunal vihmasajus jõudis jalgsirännaku lõpp-punkti Cabo da Rocale, Euroopa läänepoolseimasse tippu.

Eelmise aasta aprilli lõpul Tallinnast Kopli lahe äärest teele asunud Räämetil kulus lõpp-punkti, Lissaboni lähedale Atlandi ookeani äärde jõudmiseks 343 päeva. Rasked katsumused üle elanud mees nimetab seda väikeseks jalutuskäiguks ehk jalgsi ELi idapiirist läänepiirini. Viimastest kilomeetritest enne lõppu räägib endine elukutseline sõjaväelane Heini Räämet nii: "Alustasin mere äärest ja jalutasin läbi Tallinna. Tahtsin ka viimasel maal Portugalis enne ookeani äärde jõudmist pealinna läbida. Teistes maades ma pealinnadest läbi ei käinud. Lissabonis läksin kõigepealt Eesti saatkonda, kuhu mul õnnestus jätta hoiule varustus, mida ma lõpusirgel ei vajanud. Eestis elav portugallane tegi mulle Lissabonis kaks ööd hotellis välja."

8 paari sokke, 2 vihma-keepi ja madratsit

Räämet kõndis maha 5445 km. Pöörasele rännakule asudes oli vantsijal plaan, et liigub iga kuu 500 km. Ühe kuu jättis ta nii-öelda reservi – et kui peaks mingi väiksem trauma tekkima ega saa edasi minna. Aga tal oli õnne: sõdurisaapad säästsid jalgu väljaväänamisest rohkem kui kümnel korral.

Kõige pikem päevateekond oli 45 km (Otepäält Võrru), kõige lühem 2 km (Prantsusmaal). Teel olles puhkas ta iga 4–5 km tagant, vajaduse korral tihedamini. Kõige pikem puhkus oli neli päeva Kaunases, kokku oli puhkepäevi 34.

Igal õhtul olid Räämetil jalad läbi, kurnatud, vahel ka valutasid. Poolas tulid tal suure palavuse ajal (rännaku soojarekord oli 37 kraadi vilus) kolm väikest villi. Poolas andis tal kahel korral tunda ka selg – kerge radikuliit. Saksamaal oli ta hädas puukidega.

Varustusest ja selle vastupidavusest rääkides ütleb rändur, et matkavarustus peab kaua vastu siis, kui seda kasutada ainut 2–3 nädalat aastas: "Sellist varustu-seelementi, kus ei oleks auku sees, oli väga vähe. Kuna eelarve hakkas lõhki minema, siis üritasin hakkama saada sellega, mis oli, ja ostsin ainult hädavajalikku. Suur kaotus oli sülearvuti rivist väljaminek, kui Prantsusmaale jõudsin."

Seiklejal kulus ära kaheksa paari sokke, kaks vihmakeepi ja kaks madratsit. Sõdurisaabastega, millega ta Eestist alustas, käis ta lõpuni välja. Kaunasest saadud telki saab ka edaspidi kasutada. Kogu rännaku aja sai ta hakkama suvise magamiskotiga.

Eelarvest: eelmise aasta lõpuks oli tal kulunud peaaegu 48 000 krooni, tänavu on läinud ca 900 eurot – eesmärk oli hakkama saada umbes 50 000 krooniga.

"Kõikides maades oli midagi ilusat ja huvitavat. Käies näed hulga rohkem, kui autoga sõites, ja alati saan seisma jääda, pildistada või lähemale vaatama minna," kiidab ta jalgsimatkamist. "Hispaanias Camino de Santiagol oli huvitav rännata, vahepeal ei olnud nii kaugel, kui silm ulatus, mitte ühtegi maja, autot ega inimest." Muide, Hispaania võttis rännaku ajal endale kaks rekordit – kõige külmem (–10) ja kõige pikem vihmaperiood (10 päeva järjest).

Varsti võtab ette uue rännaku

Umbes viie aasta pärast tahab Räämet uuesti ette võtta pika teekonna. "Variandid oleksid jalgrattaga ümber maakera või, kui jalgsi rännata tahan, siis võiks Eestist jalutada Euroopa lõunatippu või põhjatippu või isegi mõlemas ära käia. Kindlasti rändan ka Eestis ringi nii rattaga kui jalgsi," räägib rändur, sest: "Mulle meeldib jalgsi rännata, ilma vaadata ja ennast proovile panna."

Heini Räämet jõuab Eestisse ülehomme õhtul – riiklik lennukompanii toob ta tasuta koju. Koju jõudes puhkab ta kõigepealt paar kuud ja hakkab tööd otsima.