Eestlane Islandil: "Tuhapilv oli must kui autokummitoss jaaniööl!" (5)

Juba kaheksa aastat Islandil elanud Tarvo Nõmme kodukoht Myvatn on purskavast vulkaanist Eyjafjallajökullist linnulennul 200 kilomeetri kaugusel ja sestap pole sealsed inimesed looduskatastroofis kannatada saanud. "Lõunas on muidugi kehv, mina olen õnneks põhjas ja pilv liikus rohkem seekord Euroopa poole," räägib Nõmm. "Kuid eelmine kord, 2004. aastal, kui Grimsvötni vulkaan purskas, tuli meile otse üle sisemaa tahmapilv peale. Siis tundsin seda kõike sõna otseses mõttes omal nahal. Toona olid ikka majad ja autod mustad, kõik ühte tooni," meenutab ta. Koristamist oli kõvasti, aga seda kõike sai ainult kas surveveega või vihmaga maha. "Lappidega nühkida ei tohi, rikub autovärvi ära."

Praegu ei tunne te midagi?

"Sedapuhku mitte. Praegu avaldab vulkaan mõju ikka vaid neile, kes seal lähedal elavad – neil on ikka väga must see elamine, loomad lauta aetud ja uksed ära tihendatud. Täna ei toimu isegi koolitööd sealkandis, kõik aitavad tagajärgi koristada."

Siselennud ei katkenud

Nõmme sõnul mõjutab vulkaan kogu saareriigi elu. "Kõik räägivad vaid sellest, liiklus häiritud, maanteed olid kinni. Riigi peamaantee kaevati ju puruks, et vähendada veetulva, mis liustikult alla tuli. Muidu oleks tulvavesi kõik sillad minema viinud," räägib Nõmm.

Kui mujal Euroopas lennuliiklus seisis, siis Islandi siseliinidel lendasid lennukid kogu aeg.

Ka USA poole sai lennata. "Ehk oli see ikkagi liiga suur paanika, aga parem muidugi karta kui kahetseda. Mul olid just siis, kui vulkaan purskama hakkas, Eestist külalised. Nad said ööbida vulkaani lähedal. Andsin neile kohe hommikul infot, et nüüd siva tulema sealt! Neil vedas ja nad said enne ära, kui teed kinni pandi – muidu oleks pidanud ümber saare üle 1000 kilomeetri ringi sõitma," pajatab Nõmm.

Turistid tõid raha sisse

Tuhapilve nägi ta ka oma kodu kohal. "Ilusa selge taevaga oli hästi näha, pilv oli umbes 7–8 kilomeetri kõrgusel. Kui teha jaanituld ja visata sinna hunnik autokumme sisse, ja kui see must suits tuulevaikse ilmaga rullib end päris kõrgele – vaat umbes selline nägi tuhapilv välja," kirjeldab Nõmm. "Väga võimas vaatepilt muidugi. Kuid lõhna või tolmu meie ei tundnud."

Kui vulkaan kuu aja eest purskas, voolas Islandile turistidetulv. "Siis, kui tuld purskas üles – Eyjafjallajökulli kõrval – laavavulkaan, oli seda ju ilus vaadata. See tõi ikka kohalikele kõvasti raha sisse, nad sõidutasid turiste džiipide ja helikopteritega ja teenisid väga suurt raha. Iga päev käis tuhandeid huvilisi," meenutab Nõmm. "Esimene vulkaan andis raha, teine võttis. Praegu ei trügi ju siia keegi, sest sinna suure saasta ja tuha juurde ligi ei pääse."

Nõmme sõnul avalikustati Islandil just päev enne vulkaanipurset must raport panganduskriisi kohta, et kui palju raha on kõrvale kanditud või kui palju laenu võetud. "Ja siis järgmisel päeval hakkas vulkaan purskama ja see tõmbas kogu tähelepanu negatiivselt majandusuudiselt ära. Ses mõttes see päästis kedagi," ütleb Nõmm.