Eesti

10 seika, kuidas sündis Tartu rahu 

Maarius Suviste, 2. veebruar 2020, 11:40
Tartu rahulepingFoto: MARIANNE LOORENTS
Täna möödub 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest. Taasavaldame kümme aastat tagasi, 02.02.2010 ilmunud loo, kuidas eestlased ja venelased nii kaugele üldse jõudsid.

****

Täna möödub 90 aastat Tartu rahu sõlmimisest. Kuidas aga eestlased ja venelased nii kaugele üldse jõudsid? Mida tuli selleks teha ja läbi elada? Väärt ülevaate annab oma raamatus «Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis» William Tomingas – rahudelegatsiooni sekretär ja pealäbirääkija Jaan Poska parem käsi.

Detailidest räägib ka ajaloolane Ago Pajur ning paljastuvad rahvusarhiivis tallel olevad salajased dokumendid.

Kuidas konverentsi ette valmistati

Tartu rahukonverentsi üks ettevalmistajatest William Tomingas pani Emajõelinnas Vallikraavi tänaval Grand hotellis rahudelegatsiooni liikmetele kinni 10 tuba. Alates 1. detsembrist 1919.

Seejärel vaatas ta üle konverentsiks määratud maja Aia tänaval (praegu Vanemuise 35), kus tsaariajal oli Tartu garnisoni staap.

Pärast pikki otsinguid leiti rahukonverentsile sobiv laud linnavalitsuse abiga Tartu laenu- ja hoiuühisuselt – see oli suur, ümmargune ja massiivne mustaks poleeritud tammepuust laud koos 24 sobiva tooliga. Laua, mis olnud raske kui kontsertklaver, tassis üles koguni kuus meest! Esimene koosolek ümber suure laua oli 5. detsembril.

Kuidas Poska koka ja preilid üle vaatas

Jaan Poskale oli ette nähtud privaatelamine Rüütli 7 majas. See oli notar Rosenthali korter, mida sai üürida kolmeks kuuks koos mööbli, keedu- ja söögiriistadega. «Toad olid ruumikad, köök oli suur ja puhas, samuti vannituba. Mööbel paistis olevat vanamoeline, aga mugav ja kõigiti korras,» meenutab Tomingas oma raamatus.

Appi tõttasid ka noored näitsikud. Nimelt oli rahukonverentsile palgatud abiks ehk teed serveerima kuus seltskonnapreilit, kes hakkasid käima kolmekaupa kahes vahetuses. Poska tahtis enne eliitpreilid üle vaadata. Korraldatigi kohtumine.

«Ta pakkus neile kähku istet, tellis neile teed, saatis mind Werneri kohvikusse kooke tooma,» meenutab Tomingas.

Kuidas venelased paika pandi

Nõukogude Venemaa delegatsioon saabus Tartusse erirongiga. Selle organiseerisid meie mehed. Rong pidi olema puhas ja heas korras. Et venelastel oleks esimesest hetkest selge, et Eesti on Euroopa riik.

Venelased majutati aadlielamusse Veski 6 (hiljem tuntud EPA klubina). Nad hõivasid terve maja, kus neil oli oma köök. Maja oli sõjaväe kaitse ja valve all.

Kuidas Poska päeva alustas

«Minule algas konverentsi tööpäev kell 9 hommikueinelauas Poskaga,» meenutab Poska parem käsi Tomingas oma raamatus.

«Eineks oli harilikult suitsukala, sink, 2 muna. Munade kõrval seisis Poska taldriku ees üleni mullane pudel Napoleoni konjakit. Sellest kallas Poska minule klaasi ja ise jõi kaks. /…/ Juba nädala pärast olin õppinud säilitama selget pead.»

Šefi laual olid sageli samovar ja pudel – Napoleoni konjak, tema lemmikjook.

Kuidas sõdurid ringi marssima pandi

Tartu kooliõpilaste pataljonile korralduse marssida niimoodi mööda linna ringi, et käidaks korduvalt läbi nii Aia (praegu Vanemuise) tänavalt konverentsimaja juurest kui ka Veski tänavalt, kus oli Vene delegatsiooni peatuspaik.

«Tollaste pataljonide koosseisudes oli 700–800 meest. Püssid õlal, mõnel kuulipildujagi kaenlas, orkester mürtsus kõige ees – see võis olla päris uhke vaatepilt,» ütleb Pajur. Noored marssinud nõnda kolm tundi.

Kuidas venelased Tartus poodlesid

Vene delegatsiooni tipud võisid Tartus vabalt jalutada, teisi saatsid Eesti sõdurpoisid.

Rahvusarhiivis talletatud «Kindralstaabi valitsuse teadaanded Nõukogude Vene delegatsiooni liikmete liiklemise kohta Tartus» kannavad salajase dokumendi pitserit. Nendes raportites on näha, milliseid märkmeid Eesti järelevaatajad venelaste kohta tegid.

13. jaanuaril 1920 on kirjeldatud, kuidas Vene delegatsiooni liikmed käisid läbi kõik Tartu suuremad kauplused ja ostsid igalt poolt midagi. Iseäranis jalanõusid ja riideid. Peamiselt osteti Küütri tänava saapapoest ja Suurel turul rätsepa ärist. Aktiivsed olid ka naised, kes pudukaupadest kleidiriiet ja sukki ostsid.

Samuti ostsid venelased ohtralt seepi, riisi, teed, suhkrut, suitsusinki, ja šokolaadi ostetud peaaegu iga päev.

Kuidas portfell saunas ära kadus

Ühel päeval tuli delegatsiooni liige Ants Piip lagedale kurva uudisega: tema portfell on lootusetult kadunud. Kuid järgmisel päeval tõi Vene poole esindaja Piibu portfelli ära. Selgus, et selle oli leidnud nende delegatsiooni liige Adolf Joffe saunast, kus ta oli Piibuga käinud.

Niisiis oli portfell vaenlase käes. Selles olid Piibu must pesu, delegatsiooni koosolekute protokollid ja paks kõvakaantega kaustik.

Kaustikus olid Piibu isiklikud mõtted, kus ta iseloomustas ka Vene delegatsiooni liikmeid. Näiteks punaarmee komandör Feodor Kostjajevi kohta oli Piip kirjutanud: «Ta on kui redis – väljast punane, seest valge.»

Kuidas läbirääkijad prassisid

Kaks kuud koos olnud läbirääkijad sõid-jõid sõjaaja kiuste nii kuis jaksasid. Neile vaaritasid süüa erakokad, peale selle käisid nad restoranides einestamas.

Tartu kauplustest telliti endale muuseas seakarbonaadi, vasika- ja lambapraadi, põrsapäid ja -jalgu. Konverentsimajja telliti rahuläbirääkimiste lõpus ka võid, suhkrut, 28 toopi rõõska ja 3,5 toopi vahukoort. Kõik lasti kinni maksta.

Kuidas jaamaülem rongi kinni pidas

24. detsembril venisid läbirääkimised pikaks. Poska andis korralduse: «Telefoneerige jaamaülemale, ütelge, et ta peataks Tallinna mineva rongi. Meie delegatsioon tahab ka jõulud veeta kodus,» meenutab Tomingas.

Niisiis palus ta jaamaülemal Riiast tulevat rongi Tartu jaamas kuni järgmise korralduseni kinni pidada. Jaamaülem lubas asja ära korraldada.

Kuid nõupidamine venis ja venis. Jaamaülem helistas, oli ärritunud, et peab nii kaua rongi kinni hoidma. Jaamaülem helistas veel mitu korda, oli meeleheitel. Ütles, et reisijad juba protestivad ja märatsevad. Kell tiksus üle kesköö, kui venelased äkki koosolekule lõpu tegid. Tomingas jooksis telefoni juurde. Jaamaülem tõstis tema häält kuuldes kohe hädakisa. Et tema enam rongi kinni pidada ei saa. Tomingas rahustas: öelge reisijatele, et rong väljub veerand tunni pärast. Ja rong väljus, Poska jt peal.

Kuidas rahulepingule alla kirjutati

Tartu rahukonverentsi lõpubankett oli planeeritud Segerlini restoranis 1. veebruaril kell 20.

Rahulepingu allakirjutamine algas keskpäeval. Äkki teatas venelaste läbirääkijate juhiks tõusnud Adolf Joffe, et tema delegatsioon on leidnud lepingu tekstis trükivea. Oligi nii. Terve tekst läks uuesti trükki. Koosolek lükati edasi õhtuks, kuid bankett algas määratud ajal.

Algul oli külm laud ja vodka. Klaase tühjendati ohtralt. Siis istuti lookas söögilaua taha. Söökide juurde kulistati 24 pudelit Prantsuse päritolu šampanjat, mida delegatsiooni sekretär Tomingas käis Tallinnast inglastelt ostmas.

Kui kõht täis, hakkasid tervituskõned. Pudelivarud vähenesid. Äkki tuli erakorraliselt tähtis teadaanne – uus tekst on valmis.

Kell lähenes 23-le. Banketil osalejad hakkasid minema konverentsimajja lepingule alla kirjutama. Eestlastest olid vägijoogid kõige rohkem liiga teinud Poskale. Voorimehe saani juurde sammus ta ise, kuid sõiduajal tegi vist külm värske õhk oma töö, sest konverentsimaja ees pidi Tomingas Poska saanist välja aitama. Samal ajal tegelesid venelased oma väsinud kamraadi(de)ga. Tomingas viis šefi teisele korrusele puhkama tähelepanu äratamata.

Uus tekst oli vigadeta. Pidi hakkama allakirjutamise koosolek, kõik olid kohal, kuid Poska tool oli tühi. Poska magas veel teises toas sohval, Tomingas äratas ta üles. «Kõndisime üksteise käekõrval koosoleku ruumi. Ta kõnnak oli aeglane, aga kindel,» meenutab Tomingas, kes oli šefile abiks ka lepingule allakirjutamisel.

Rahulepingu allakirjutamise hetkel näitas kell 0.45. Oli 2. veebruar.

Milles kokku lepiti?

Lõpetati kahe riigi vaheline sõjaseisukord ja Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.

Eesti idapiir pandi paika ja riik sai strateegilise julgeolekuvööndi.

Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ning vastastikusest sõjakahju nõudmisest loobuti.Venemaa lubas tagastada Tartu Ülikooli vara, mis Voroneži oli viidud, laevu ja tehaseid. Seda siiski ei tehtud. Küll said eestlased õiguse Venemaalt koju naasta.

Samal teemal

2. veebruar 2020, 08:25
Praegune piir Venemaaga sündis Stalini tarkusest
1. veebruar 2020, 00:01
TARTU RAHU 100: venelaste kaitse murdsid Poska tarkus ja Napoleoni konjak
31. jaanuar 2020, 12:00
Vene välisministeeriumi esindaja sõnul on Tartu rahuleping kehtetu
30. jaanuar 2020, 18:37
Tartu rahu 100 – rahuleping, mis sai teistele piirkonna lepingutele aluseks

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee