Solženitsõn: Venemaal pole demokraatiat olnud (7)

Äsja «Aasta venemaalase» preemia laureaadiks nimetatud kirjanik Aleksandr Solženitsõn andis üle kolme aasta esimese intervjuu, mis äratas suurt tähelepanu nii Venemaal kui ka väljaspool selle piire.

«Demokraatiat pole meil olnud. Ma olen palju kordi korranud – meil ei ole midagi, mis sarnaneks demokraatiaga,» rõhutas 86aastane Gulagi vangilaagrite õudused üle elanud kirjanik RTRi telekanalil.

Demokraatia alt üles

Solženitsõni sõnul peitub lääneriikides demokraatia edu pant kohalike omavalitsuste töö heas organiseerimises. Ta ütles, et demokraatiat ei saa kehtestada mingi targa seadusega ülalt. «Demokraatia saab kasvada ainult alt üles,» rõhutas auväärses eas kirjanik.

Solženitsõni arvates ei tohi demokraatiat ehitada ilma kohaliku omavalitsuseta. Ennekõike tuleb luua süsteem, mille puhul saaksid inimesed ise juhtida oma saatust. Alles hästi töötavate omavalitsuste baasil on võimalik demokraatiat arendada.

«Venemaal on tõelise demokraatia asemel moodustunud poliitiline klass. Tegemist on mõnesaja inimesega, kes kuulutasid: ma olen professionaalne poliitik ja tegelen poliitikaga,» rõhutas ta.

Inglise ajaleht Times tõi Solženitsõni intervjuust esile mõtte, et Vene riigiduuma saadikud, kelle seas domineerivad Kremli poolehoidjad, käituvad, nagu oleks nad purjus. «Kui valitsus ei muuda kurssi, siis võivad riigis toimuda Ukraina oranži revolutsiooniga sarnased vapustused,» tsiteeris Times vene sõltumatuks poliitiliseks ja moraalseks autoriteediks peetava kirjaniku sõnu.

Solženitsõni arvates peavad valijad teadma, mida nende esindaja parlamendis teeb. Kui tema tegevus neid ei rahulda, siis tuleks saadik tagasi kutsuda. «Meil on aga nii, et kui neljaks aastaks valiti, siis on kõik: puhka Vanka, neli aastat on kindlustatud,» kritiseeris ta võimaluse puudumist saadiku tagasikutsumiseks.

Mis puutub olukorda SRÜ riikides, siis see on Solženitsõni arvates veelgi keerulisem kui Venemaal. Samas rõhutas ta, et ei ole Venemaa asi SRÜ riike kasvatada.

Tõsiselt nahutada said Aleksandr Solženitsõnilt ka Ameerika Ühendriigid, seda katsete eest levitada demokraatiat kogu maailmas.

Kritiseeris ka USAd

«USAs mõisteti demokraatiat omapäraselt – sekkuti Bosnias, pommitati Jugoslaaviat, seejärel tulid Afganistan ja Iraak. Järgmine võib olla Iraan,» ütles kirjanik. «USA peab mõistma, et demokraatiat ei saa peale suruda, tuua seda tääkidel,» on Nobeli kirjanduspreemia laureaadi kindel seisukoht.

Aleksandr Solženitsõni eluloolisi andmeid

Aleksandr Solženitsõn on sündinud 11. detsembril 1918 Kislovodskis.

Osales suurtükiväelasena Teises maailmasõjas. 1945. aastal ta vahistati, sest kirjutas Stalinit kritiseeriva kirja. Solženitsõnil tuli veeta vangilaagris ja asumisel üle kümne aasta.

Kirjanikuna sai ta tuntuks 1962. aastal ilmunud jutustusega «Üks päev Ivan Denissovitši elus», mida peetakse üheks esimeseks tõepäraseks Stalini aja vangilaagri kujutuseks. Teos on tõlgitud 35 keelde. Eesti keeles ilmus see 1963. aastal Lennart Meri ja endise poliitvangi Enn Sarve tõlkes. Alates 1963. aastast viibis Aleksandr Solženitsõn korduvalt Eestis. Tartumaal Vasulas valmis trükiks tema kolmeköitelise suurteose «Gulagi arhipelaag» käsikiri.

1969. aastal heideti Solženitsõn NSV Liidu kirjanike liidust välja. 1970 omistati talle Nobeli kirjanduspreemia.

Ajendatuna sotsialistliku suurriigi terrori ja sunnitöölaagrite ajalugu käsitleva «Gulagi arhipelaagi» esimese köite ilmumisest välismaal, vahistati ta 1973. aastal ning saadeti aasta hiljem NSV Liidust välja Lääne-Saksamaale.

Pagenduses elas Solženitsõn Šveitsis ja USAs, kus jätkas kirjutamist. Venemaale naasis ta 1994. aastal.

Aasta venemaalased

Venemaal selgusid uue preemia «Aasta venemaalane» laureaadid. Nendeks said kirjanik Aleksandr Solženitsõn, muusik Vladimir Spivakov, arst Leonid Rošal ning jalgpalliklubi CSKA treener Valeri Gazzajev.

Autasu on ühiskondliku tunnustuse märk. Preemia antakse Vene kodanikele, kellel on olnud tähelepanuväärne roll Venemaa kui võimsa nüüdisaegse riigi kujunemisel ning talle väärika koha kindlustamisel tänapäevaste ülemaailmsete majandus- ja kultuuriväärtuste süsteemis. Autasude kätteandmise tseremoonia leiab aset täna Moskva Kremli relvapalatis.

Interfax/BNS