5 pudelit - 5 laipa

Kiirabiauto sireeni kuuleb Ülle üle päeva, sest töötab mõne kilomeetri kaugusel Pärnus haigla lähedal kooli koristajana. Teenib seal miinimumpalka, 1600 krooni kuus. “Oleks palk suurem, poleks ehk salaviinaäri ajanud,” sõnab ta.

Äri hakkas Ülle ajama pool aastat enne metanoolitragöödiat. “Eelmine müüja pakkus, et võiksin müüma hakata,” räägib ta. Inimene, kes enne Üllet ametit pidas, olevat jäänud alkoholisõltuvusse ega saanud seetõttu enam pudeleid kodus hoida.

Ülle avaldab, et kuus teenis ta salaviina müües 1000 krooni palgalisa. “Pidevalt oldi võlgu,” märgib ta. “Pensipäeval osteti, aga muidu küsiti niisama.”

Kuni saatusliku nädalavahetuseni oli Ülle varustaja alati korralikku kaupa toonud. Ülle ei osanud ka seekord midagi kahtlustada.

Esmaspäeval, kui viis pudelit uuest partiist oli juba müüdud, kuulis Ülle raadiost, et metanool on lahti, ja helistas oma varustajale. “Igaks juhuks ära enam müü,” lausus varustaja Üllele.

Ülle kutsus selle peale Sindist tütre appi. Koos valasid nad ligi 40 pudelit metanooli kraanikaussi. 2000 krooni eest mürki voolas mööda torusid kanalisatsiooni.

Samal päeval suri Ülle naabermajas metanooli kätte esimene inimene. “See oli kohutav,” ütleb Ülle. “Kohutav ahastus! Oleks teadnud, et nii läheb, poleks kunagi salaviinaga tegelema hakanud. Ei iial!”

Ülle viidi kümneks päevaks eeluurimisele. “Olin hirmul. Ei teadnud ju, mida inimesed arvavad. Mõtlesin, et ei tahakski koju tagasi tulla.”

Eeluurimise lõppedes läks Ülle kohe esimesel päeval koduaiamaale tööd tegema. Üks Ülle müüdud metanooli joonud inimestest tuli juurde ja ütles: “Sina pole süüdi, meie ju ostsime.”

Sel hetkel tundis Ülle, et keegi teda lausa ei vihka.

Kuidas 2000 liitrit metanooli salaviina pähe müüki sattus?

Metanoolivargad

Deniss (18) ja Robert (19). Üks poistest töötas mullu sügisel ASis Baltfett, kus segati metanoolist ja muudest ainetest biodiislikütust. Kuna diisliäri ei õitsenud, jäi firma Suigu territooriumile eelmise aasta algul vedelema suur hulk metanoolitünne, mille poisid otsustasid rahaks teha. Nad pöördusid ühe peretuttava, Sergei poole, kes lubas neile liitri eest kümme krooni maksta. Poisid müüsid kaupa teadmisega, et seda ei hakata salaviinaks villima.

Korraldaja

Sergei (35) sõitis kaubikuga ööl vastu 6. septembrit firma territooriumile ja ladus Denissi ja Robertiga kümme 200-liitrist metanoolivaati koormasse. Sergei on uurijatele väitnud, et temagi müüs selle edasi hoiatusega, et vedelik joogiks ei kõlba, kuid kõik Sergei käest vedelikku ostnud inimesed väidavad vastupidist.

Vahendajad

Telman (41) ja Hidzran (39)

Nemad aitasid Sergeil puupiirituse müüa Pärnus juba aastaid salaalkoholi ja -tubakaäri ajavale Aleksandrile.

Müügiketi juht

Aleksandr (40) andis metanooli ümbervillimiseks ja müükipaiskamiseks edasi.

Müügiketi vahendajad

Atsi (29), Riho (29) ja Stanislav (26) villisid puupiirituse ümber ja jagasid oma müüjatele kogu Pärnumaal.

Salaviina müüjad

Aino (55), Jusefa (48), Ülle (52), Viktor (46), Linda (41), Andrei (43), Aili (57), Vassili (76) ja Tarmo (42) müüsid metanooli salaviina pähe.

Allikas: Postimees, SL Õhtuleht

Inimesed, kes jõid Ülle müüdud metanooli:

Agu - hakkas viina võtma laupäeval ja võttis esmaspäevani välja. Teisipäeva hommikul kuulsid naabrid, kuidas Agu oma korteris oigas. Kutsusid politsei ja kiirabi. Aga Agu oli juba surnud.

Pool aastat enne metanoolisurma sai Agu presidendilt Punase Risti IV klassi ordeni, sest oli olnud tubli doonor. Orden pandi Agule hauda kaasa.

Vello - altkorruse naaber Agu tõi talle laupäeva õhtul 250 ml lapiku. Ettemaksuks, et Vello tema keldris elektrivärki parandaks. Vello korkis pudeli lahti alles esmaspäeva õhtul. Oli kuulnud küll, et metanool on lahti, kuid ei arvanud, et mürk ka tema pudelis on. “See nägi välja nagu täiesti tavaline viin. Agu rääkis alati, et ei joo kunagi salaviina,” räägib Vello.

Teisipäeva hommikul läks Vello tööle. Seal hakkas tal silme ees lund sadama. Punaste autode katused muutusid valgeks. Vello lasi end poodi sõidutada ja ostis pudeli viina. Jõi peale - arstid ütlesid hiljem, et tänu sellele nii kergelt pääseski.

Silmanägemine läks Vellol pärast haiglaskäiku korda, ka muid tüsistusi ei tekkinud.

Ain ja Niina - viidi teisipäeval haiglasse. Niina pääses kergemalt, aga Ain ei käi enam hästi, ei räägi eriti ja silmis on teistsugune pilk kui varem. Niina peab teda hooldama.

Anna ja Aleksei - pensionäripaar, kes sai oma eluga ilusti hakkama. Pidasid aiamaad, pensipäeval ostsid vahel salamüüjalt viina. Kui metanool Paikusele jõudis, oli neil pensionipäev olnud ja nad ostsid pudeli. Mõlemad surid.

Lembit - viidi metanoolimürgitusega haiglasse. Mürk hakkas mõistusele: natuke aega seejärel haiglat kodus olla, aga pärast seda on käinud mööda vaimuhaiglaid. Praegu Jämejalas, kohe-kohe saab jälle koju.

Dmitri - naabrid räägivad, et ta on alati olnud kõva viinamees, keda metanoolimürgituski korralikuks ei ehmatanud. “Igavene jauram, ei saa magada ega midagi,” räägitakse küla peal.

Dmitri kiitleb: “Ei ole mürki, mis mind võtaks!”

Metanool ei teinud talle midagi.

Ats - 40ndates töötu mees. Elas koos emaga. Ema ta ka mattis.

Mihkel - pensionär, elas üksi. Tavaline vanem inimene, vahel pidutses natuke. Nüüd enam mitte. Metanool viis Mihkli hauda.