Edelweissi piraadid jagasid unistusi rahust, vabadusest ja seiklustest. Koos käidi matkamas, lauldi ja mängiti pilli – ühesõnaga lõbutseti täiel rinnal.

Foto: Alamy / Vida Press
Maailm
8. juuni 2023, 19:33

„Me saime kokku ja nautisime elu.“ Hitlerinoortele vastandunud Edelweissi piraadid olid otsekui oma aja hipid

Adolf Hitler kuulutas juba oma võimuperioodi alguses, et natside noorsugu peab olema kartmatu ning lausa brutaalne. „Minu haridusprogramm on ränk. Nõrkus tuleb minema taguda!“ kuulutas füürer 1933. aastal. Ta toonitas, et jõuetuse ja leebusega ei tohi olla mingil juhul noori iseloomustada. Ent kõik lapsed Hitleri maniakaalsete plaanidega kaasa joosta ei soovinud. Eriti hakkas hitlerinoorte (Hitlerjugend) põhimõtteid jälestama liikumine nimega Edelweissi piraadid.

Mõnes mõttes polnudki Edelweissi piraadid (Edelweißpiraten) mingi konkreetne organisatsioon, vaid pigem mitmeid noorteliikumisi ühendav mitteametlik kooslus, mis tekkis 1930. aastate lõpus. Eriti tugev oli see Saksamaa lääneosas – Edelweissi piraate võis leida seal enamikes suuremates linnades, ent neid tunti erinevate nimede all. Näiteks Kölni piirkonnas kandsid piraadid nime Navajos, Leipzigis oli nende nimetuseks Muten ja Düsseldorfis Fahrtenjungs.

Nimega seotud erinevustele vaatamata olid liikmete eesmärgid ja tõekspidamised sisuliselt samad. Piraatide keskseks seisukohaks kujunes väide, et natsid soovisid Saksa noorte elu kontrollida ning see oli lubamatu. Just sellise olukorraga rahulolematud teismelised moodustasidki Edelweissi piraatide tuumiku. Nad põlastasid autoriteeti ega soovinud uue režiimiga kohaneda – seega olid nad agressiivsete hitlerinoorte täielikud vastandid.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99