Kui 1925. aasta oktoobri varahommikul tööle kiirustav mees tahtis nagu tavaliselt Tondi tänava Tipmannide toidupoest lõunaeineks midagi suupärast osta, siis pidi ta üllatuma: kaupluse aknaluugid olid kinni. Mees katsus ust. See oli lahti. Pood aga tühi. Hõikumisele kedagi ei vastanud. Eluruumidesse viiv uks oli pärani ja puruks löödud. Sealt paistsid verepritsmed.
Kriminaalpolitsei tuli kohale. Leidis 50aastase poodniku Robert Tipmanni lebamas kokku lükatud pinkidest tehtud voodil. Tal olid peas mingi terariistaga löödud kolm sügavat haava. Veri oli pritsinud kaugele. Peale põranda ka seinale. Roberti 58aastane abikaasa Olga Tipmann lebas põrandal voodi kõrval. Oli näha, et mees oli tapetud une pealt. Naine oli jõudnud mõrtsuka(i)le vastu hakata, kuid temagi tappis lõpuks terariistahoop pähe. Hiljem seletas ekspert kohtus, et naine oli veel üleval olnud ja polnud voodisse heitnud, kui keegi ta pikali tõukas ja pudeliga pähe virutas. Klaasikillud vedelesid veel maas.
Kommentaarid (0)