Vassili Blohhin (paremal) hukkas oma käega Katõni massimõrva ohvritest üle kolmandiku. Selle õõvastava „saavutusega“ jõudis ta ka Guinnessi rekordite raamatusse kui ajaloo „kõige viljakam hukkaja“.
Foto: Kollaaž (2 x Wikimedia Commons, Alamy / Vida Press)Enne, kui Vassili Blohhin hukkamise juurde asus, tõmbas ta pähe pruuni nahkmütsi ja kätte nahkkindad. Lisaks varjas tema riideid vere eest pikk pruun nahkpõll. „Ta oli surma kehastus,“ mainis üks Stalini Timuka töövõtteid näinud julgeolekutöötaja. Blohhini näol oli tegemist kümneid tuhandeid inimesi tapnud kommunistiga, kes suutis üle elada kõik oma ülemused – neist mitu pidi ta lausa oma käega hukkama.
1887. aasta jaanuaris Suzdali väikelinnas sündinud Vassili Blohhinit märkas Nõukogude Venemaa salateenistus tšekaa juba pärast I maailmasõda. Väidetavalt sõdis ta toona Valgevene aladel ning sai seal ka haavata. Ilmselt kasutas tulevane tipptimukas oma „andeid“ juba tsaariarmees, sest vastasel juhul poleks ta tšekaa juhtidele silma jäänud. Kodumaale naastes liitus Blohhin õige pea nii salateenistuse kui ka kommunistliku parteiga.
Tšekaa ülesandeid täitis Blohhin äärmiselt innukalt. Näiteks pidid tšekistid tagama Punaarmees distsipliini ning võitlema poliitilise opositsiooniga – sealjuures vahendeid valimata. Ka Jossif Stalinile ei jäänud värske luuretöötaja usinus märkamata. Talle meeldis, et Blohhin oli valmis tegema meelsasti nn „musta tööd“. Selle hulka kuulusid ülekuulamised, piinamised ja hukkamised – kõike seda olevat Blohhin lausa nautinud.
Edasi lugemiseks:
Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad
Osta üks artikkel
Samal teemal
Kommentaarid (1)