Tõnis Erilaiu autorikülg
Lahke anniga naised: lodevus ja kiimalisus olid Eestis maad võtnud (1)
„Kõrged voorused on päris taandunud ning vastupidi, lodevus ja kiimalus üheskoos teiste raskete patutegudega üha enam maad võtnud,“ kirjutab Balthasar Russow oma „Liivimaa provintsi kroonika“ sissejuhatuses. Mittesaksa talupoegade pidutsemisel ristija Johannese päeval Birgitta kloostri juures alanud oleng lakkumise, prassimise, laulmise, karglemise ja tantsuga ning millist jörinat suurtest torupillidest seal siis kuuldi! Millist kõlvatust ja hooramist tehti ja nähti, hüüatab Russow.
„Tallivendade või orduisandate teenrite juures oli liiderdamise eest siiski karistus ette nähtud. Sest kui nad kedagi enda seast kõlvatu teo pealt tabasid, siis viidi too kohe lossist kõigi tallivendade poolt vilespillide ja trummide saatel läbi kogu linna ja üle turuplatsi linnaväravast välja ja visati seal kõigi riietega, pükste ja kingadega kaevu ning tehti niiviisi kogu ilma häbiks läbimärjaks,“ kirjutab Russow. „Kuna aga valitsejad, piiskopid, toomhärrad ja teised saksa mehed, kes seda ju paremini pidid teadma, selle mainitud suure patuorjusega määritud olid, siis polnud see ju mõistmatute mittesaksa talupoegade juures mingi häbiasi, et nad sellist sodomiitlikku ja epikuurlikku moodi hooraelu elasid, mida ükski rahvas kogu ristirahva seas hullemini pole teinud,“ kurdab kroonik.
Kommentaarid