Tõnis Erilaiu autorikülg
Julmuse kannul: kogu rahvas aitas tabada väikelapse tapjat (12)
Oli reede, 12. aprill 1968, kui nuttev ema teatas Tallinna keskrajooni miilitsaülemale, et tema paar päeva tagasi kaheksaseks saanud tütar on kadunud. „Hommikul viisin ta kella üheksaks treeningule Rataskaevu tänava spordikooli, kust Dagmar vabanes 10.30 ja pidi 7. bussiga Võidu väljakult koju Mustamäele sõitma. Koju tüdruk ei tulnud. Ta polnud läinud ka kella üheks kooli,“ kirjutas ema.
„Dagmar on väga distsiplineeritud ja korralik. Tal on suured sinised silmad, pikad tumedad ripsmed ja tuhkjasblondid juuksed. Ta on väga ilusa välimusega, väikest kasvu ja kõhn. Olen kindel, et Dagmariga on midagi juhtunud, sest ta ei lähe kunagi kuskile ilma loata, ta on võõrastega arglik,“ iseloomustas ema oma last. „Ta oli väga andekas, õppis viitele. Peale selle (mis koolis ette nähtud) õppis ta inglise keelt ja käis iluvõimlemise treeningul. Oli musikaalne. Oskas klaverit mängida. Ta hakkas üheksakuuselt rääkima, kolmeaastaselt lugema ja kirjutama.“
Kommentaarid