Eesti riigi esimese rahvaloenduse algtulemused avaldati 100 aasta eest
RAHVAST LOENDAMAS: „Sakslaste „jumaldajad“ andku end sakslastena üles!“
Esimene rahvaloendus toimus värskelt iseseisvaks saanud Eesti vabariigis 100 aasta eest, 1922. aasta lõpus. Elanike üle lugemisega tegeles 17 000 loendajat. Loendajaks valimine oli auasi, selleks said piirkonna tähtsamad inimesed, näiteks külavanemad ja kooliõpetajad. Aga ka tudengid. Samas kujunes rahvaloendus poliitilise võitluse areeniks – kohalik saksa kogukond ärgitas kaasajooksikutest kadakasakslasigi end sakslastena kirja panema, et nende rahvakild näiks siin suurem ja võimsam.
Raamatus „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“ (2011) on professor Ene-Margit Tiit seda esimest rahvaloendust üsna põhjalikult kirjeldanud. Loenduseks valmistuti mitu aastat. Arvesse võeti ka kümne välisriigi kogemusi. Küsimused jaotati kolme plokki: konkreetset inimest, perekonda (leibkonda) ja elamisolusid puudutavad küsimused. Karskusliikumine soovis samuti paar küsimust lisada – kas küsitletav tarvitab alkoholi ja on ta selle müügi poolt või mitte. Nende lisamise asjus käis äge diskussioon, kuid lõpuks jäid need siiski välja.
Kommentaarid (0)