HEAS TUJUS: Josef Mengele (keskel) 1944. aastal Auschwitzis. Tema paremal käel on koonduslaagri komandant Richard Baer (1911–1963), vasakul endine komandant Rudolf Höß (1900–1947). Viimane oli lasknud Auschwitzi gaasikambrid ehitada kümme korda suuremaks kui Treblinka laagris, nii et korraga sai seal tappa 200 inimese asemel 2000.Foto: Vida Press
Triin Tael 17. märts 2023 19:15

Vasakule või paremale? Lumivalges kindas pöial, mis kuulus Auschwitzi peaarstile Josef Mengelele, määras koonduslaagri raudteeperroonil loomavaguneis kohale veetute saatuse. Vasakule – see tähendas gaasikambrit. Paremale – ellujäämist, vähemalt esialgu. Sest Surmaingel vajas oma võigasteks teaduseksperimentideks inimmaterjali. „Doktor Mengele seisis seal nagu issand. Ta pidas end jumalaks,“ on üks Auschwitzist eluga pääsenud juudi soost kaksikutest meenutanud.

Nagu märgib David G. Marwell oma raamatus „Mengele: Unmasking the ‘Angel of Death“ („Mengele: surmaingli paljastamine“, 2020), ei saa Mengele koletisemainet tema lapsepõlvega seletada: tulevane Auschwitzi julmur sündis 16. märtsil 1911 jõukas ja auväärselt konservatiivses katoliiklikus perekonnas. Edukal õppuril oli koolipõlves palju huvisid: muusika, kunst, suusatamine… 1930. aastal läks noor Mengele Müncheni ülikooli filosoofiat õppima. Samas Baieri linnas paiknes natsipartei peakorter. Ta tutvus ülikoolis Tallinnast pärit natsiideoloogi Alfred Rosenbergi rassilise ideoloogia teooriatega, mis mõjutasid teda sügavalt. Kuid otsus õppida arstiteadust, inimgeneetikat ja füüsilist antropoloogiat sündis 1930. aastate teadussuundumuste vaimus.

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • ligipääsu kogu Õhtulehe tasulisele sisule
  • vähem reklaami
  • jagada lugemisõigust nelja sõbraga
  • võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99