Teadlane Ilja Ivanov (fotol) oli veendunud, et ahvi ja inimest on võimalik ristata. Ta läks aga oma eksperimentidega liiga kaugele.
Foto: Kollaaž (2 x Wikimedia Commons, Vida Press)1925. aastal kirjutas Mihhail Bulgakov utoopilise teose „Koera süda“. Ta jutustas teadlasest, kes siirdas koerale inimese organid, mis muutis looma aegamisi (alatuks) inimeseks. Umbes samal ajal alustati sarnast eksperimenti ka pärismaailmas. Nõukogude Liidu teadlase Ilja Ivanovi eesmärgiks oli ristata inimene ja ahv, et luua hübriid, kellel on inimese mõistus ja ahvi ramm. Kommunistlike võimude toetatud eksperiment lõppes aga skandaaliga.
1910. aastal kuulutas Venemaa bioloogiaprofessor Ilja Ivanov Austria kagupoolses linnas Grazis toimunud zooloogide kongressil, et kunstliku seemendamise abil on võimalik luua inimese ja ahvi hübriid. Mõistagi suhtusid teised teadlased sellisesse väitesse paraja skepsisega, ent 40aastane Ivanov ei matnud mõtet maha – kaugel sellest. Ta ootas oma teooria tõestamiseks sobivat aega. See saabus 1924. aastal, kui suri Nõukogude Liidu esimene juht Vladimir Iljitš Lenin.
Edasi lugemiseks:
Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad
Osta üks artikkel
Samal teemal
Kommentaarid (3)