Tõnis Erilaiu autorikülg
Emand Seywangi surmavärav: kuidas varjusurnu põgenes Kopli kalmistult
Oleviste koguduse matusealal Kopli kalmistul seisnud ülemöödunud sajandil raudrist kirjaga „Seywangide perekonna matmispaik“ ja kõrval tilluke kivirist raidkirjaga „Aline Sophie“. Kalmistu korraldaja aga kinnitas, et mingit kalmu seal ei olevat. Ainult tasane maa. Selle paigakese ümber hõljub üks vana Tallinna kummalisemaid müstilisi legende 1831. aastast.
Seywangide perekonna eestvedaja oli XVIII sajandi esimesel poolel linna kuulsaim kondiiter ja pagar Carl Friedrich Seywang. 1779. aastal Berliinis sündinud mees oli Tallinna kodanikuks saanud 1806. aastal ja ostis hiljem kaugelt sugulaselt endale äri Pika tänava ja Hobuse tänava nurgal. Kui 1821. aastal tahtis Eestimaa kuberner linnalt teada saada, kui palju on Tallinnas kondiitreid, siis teatati talle, et neid on kuus. Kohvimajasid aga pole üldse. Tegelikult pakkusid kõik need kuus siiski ka kohapeal tarvitamiseks kondiitritooteid, limonaadi, puuvilju, alkohoolseid jooke jms. Aga mitmel loatehnilisel ja maksupõhjusel oli targem jääda lihtsalt kondiitriks.
Kommentaarid (0)