Hukatuslikumad maavärinad toimusid ajal, mil Türgit kui riiki veel ei eksisteerinud. Kümneid tuhandeid ohvreid on nõudnud ka möödunud sajandi maavärinad.
Foto: Kollaaž (2 x Vida Press, AFP/Scanpix, Twitter.com/mahallesizz)KATASTROOFIDE KESKMES: Türgi ajaloo ohvriterohkemad maavärinad on hukutanud sadu tuhandeid inimesi ja hävitanud terveid linnu
Nädala eest tabas Türgit ja Süüriat laastav maavärin, mis on nüüdseks nõudnud juba üle 36 000 inimelu. Tegemist pole selles piirkonnas siiski kaugeltki esmakordse ohvriterohke maavärinaga. Näiteks toimusid Türgi aladel 115. ja 526. aastatel laastavad katastroofid, kus hukkus sadu tuhandeid inimesi. Ehkki 20. sajandi surmavate maavärinate järel lubas Türgi valitsus võtta kasutusele abinõusid olukorra parandamiseks, pole olnud sellest nähtavasti mingit kasu.
Maavärinad pole statistikat arvestades ohvriterohkeimad katastroofid. Neist hullemateks peetakse näiteks üleujutusi, põudu ja epideemiaid. Maavärinate puhul põhjustavad suuri inimkaotusi üldjuhul sellest tingitud tsunamid. Seda reeglit kinnitavad ka kaks käesoleva sajandi ohvriterohkeimat maavärinat: 2004. aastal Sumatras ja 2010. aastal Haitis. Mõlema puhul saab rääkida enam kui 100 000 ohvrist.
Suuremate maavärinate puhul ei saa üle ega ümber Aasiast. Esiotsas on Hiina, ent mitmed ajaloo ohvriterohkemad looduskatastroofid on toimunud ka praeguses kriisipiirkonnas ehk Türgi aladel. Hukatuslikumad neist ajal, mil Türgit kui riiki veel ei eksisteerinud, ent kümneid tuhandeid ohvreid on nõudnud ka möödunud sajandil aset leidnud maavärinad. Millised on olnud neist kõige ohvriterohkemad ning kui kõrgele paigutub tänavune katastroof?
Kommentaarid (0)