Läänes märgiti, et kange koolaiha oli vahendiks, mis suutis panna Nõukogude Liitu loobuma isegi oma sõjatehnikast.
Foto: Kollaaž (3 x Vida Press)MAAILMA KUUES LAEVASTIK? Koolanäljas Nõukogude Liit maksis Pepsile karastusjookide eest sõjalaevadega (4)
1980. aastate lõpus oli Nõukogude Liidu majandus äärmiselt kehvas seisus. Erilist muret valmistas kommunistlikele võimudele asjaolu, et neil polnud ühtäkki enam võimalik importida ülipopulaarset Pepsi Colat. Läänemaailmas väärtusetutes rublades polnud tasumine võimalik ning ka NSVLi agressiooni (Afganistani sõda) tõttu USAs boikoteeritud Vene viin ei sobinud enam vahetuskaubaks. Viimaseks võimaluseks jäi tasuda koolajoogi eest vanade allvee- ja sõjalaevadega.
1959. aasta juulis osalesid Moskvas Sokolniki pargis toimunud Ameerika väljanäituse avamisel toonane USA asepresident Richard Nixon ja Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov. Ajad olid ärevad ning pinged õhus. Seega pole ka imestada, et kahe erineva ideoloogia esindajate vahel tekkis vihane vaidlus, kumb on ikkagi parem – kommunism või kapitalism. Esimeseks tüliõunaks osutus ameeriklaste värviteler, mida nähes Hruštšov vihastas ning põrutas, et mõne aasta pärast on kõik sellised tehnikavidinad tavalised ka Nõukogude Liidus. Tema ja Nixon hakkasid heitma teineteise suunas üleolevaid lööklauseid, mille seas kõlas korduvalt fraas: „Teie ei tea ka kõike!“
Nii ameeriklane kui ka venelane ei tahtnud alla jääda ja peagi hakati vehkima kätega ning hõiked muutusid üha valjemaks. Kuna suur osa konfliktist toimus väljanäitusele paigaldatud Ameerika näidiskodu köögis, siis hakati seda nimetama „köögidebatiks“. Peagi läks jutt tuumarelvadele ning kõlasid mitte just kõige varjatumad ähvardused. Ent seejärel pakkus USA joogitootja Pepsi Cola Company rahvusvaheliste tehingute juht Donald Kendall kommunistlikule liidrile koolamaitselist karastusjooki, mille Hruštšov skeptilisel ilmel vastu võttis, ent mis talle silmnähtavalt meeldis.
Kommentaarid