Maailm

„Ma ei suuda endale andestada.“ Nõukogude perekonna otsus koduseinte vahel lõvisid kasvatada lõppes südantlõhestava tragöödiaga (5)

LISA KOMMENTAAR

ütelge mulle26. jaanuar 2023, 17:00
milline riik, millised inimesed kannatavad niisugust asja, et neid debiilikuteks nimetatakse, eestlane küll ei kannataks. Need kommid ei lähe edasi, keegi on hiilgava äri enda jaoks avanud, meie kulul
Marko26. jaanuar 2023, 19:07
Kahjuks on siin mode(d) aeglane ja paksunahaline. Sisuliselt ei ole mõtet rikkumistest teatada, kedagi ei koti. Vilets värk.
Enn26. jaanuar 2023, 10:07
See lõviga kaasnev hais võis tõesti jube olla. Tegemist ikka metsiku tippkiskjaga, mitte kodukassiga. Ja need ennast juba lõhnatuna märkamatuks tegema ei pea, looduses vaenlast ju ei ole, va. relvaga inimene. Aga eks ta jälle üks vene inimest iseloomustav lugu ole: Loll-Ivan lendava ahjuga.
Venelaste komme paistab olevat26. jaanuar 2023, 01:03
Kunagi ammu koolipõlves lugesin üht vene autori raamatut, vist oli pealkiri Lugusid loomadest. Silme ees on - kollaste kaantega, suurem raamat. See oli just neist, kes oma korterites kiskjaid pidasisi ja minu meelest ükski ei lõppenud suure looma vanadussurmaga, need tul kõik enne magama panna. Oli ka traagilisi lugusid. Paljud just Moskva korterites kasvatasid neid ja käisid ka tänavatel jalutamas.
Marko26. jaanuar 2023, 04:31
Sa vist ei ole seda raamatut lugenud. Seal oli juttu Winnipegi hundist, siis kokkuaheldatud karupojast ja koerast, mustangist kes ei osanud galopeerida ja veel paljust muust huvitavast. Keegi ei saanud uue koeraga öösel varbaid liigutada, hammustas kohe, natuke nälgimist parendas suhteid. Moskva korterites peetavatest kiskjatest see raamat küll ei ole. Ehk üks jutuke, mis minul mälust kustunud. Raamat füüsiliselt on jah tiba ülegabariitne keskmisega võrreldes.