Foto: Vida Press
Maailm
13. jaanuar 2023, 17:15

14. jaanuaril 1962 puhkesid Alžeeria linnades esimesed suuremad rahutused

„KOHVER VÕI KIRST!“ Iseseisvunud alžeerlased korraldasid senistele võõrisandatele veresauna

Mis juhtuks, kui venelastel õnnestuks Ukraina idaosas pikemalt kanda kinnitada? Ühe võimaliku vastuse leiab ajaloost. Prantslased vallutasid Alžeeria 1830. aastal. Sinna asus elama hulgaliselt prantslasi, kes end muidugi ka kohalikest paremaks pidasid. 130 aasta jooksul jõudis neid sinna koguneda üle miljoni. Ometi lõppes nende idüll sel „põlisel Prantsusmaa alal“ 1962. aastal, kui aastaid alžeerlaste ja prantslaste vahel vindunud sõda päädis Alžeeria iseseisvaks kuulutamisega – paari kuuga põgenes riigist ligi miljon isehakanud „parema sordi“ kodanikku.

Juba 14. jaanuaril 1962 puhkesid mitmes suuremas Alžeeria linnas rahutused, milles hukkus vähemalt 36 alžeerlast ja prantslast. Sõjategevus ja veresaunad olid kestnud vaheaegadega juba kaheksa aastat ning olukord oli Prantsuse sealsete kolonistide jaoks muutunud lootusetuks ja eluohtlikuks. Lõplikult andis nn mustjalgadele (sellist nime – prantsuse keeles pied-noir – kandsid Alžeerias elavad prantsuse asunikud ehk frankoalžeerlased) märku, et nende elu on ohus, aga Orani linnas 5.–7. juulil 1962 toimunud veresaun. Ja mitte ainult araablastepoolne kõrilõikamine, vaid ka Prantsuse koloniaalvõimude demonstratiivne mittesekkumine tapatalgutesse.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99