Osmussaar

Foto: TÕNU TALIVEE
Hanno Ojalo 6. jaanuar 2023 19:04

Osmussaarest kirjutati Nõukogude okupatsiooni perioodil palju, ülistati saare kangelaslikku kaitsmist ja rõhutati, et see oli viimane tükike ENSVst, mis sakslaste kätte langes. See kõik oli osa suurest müüdiloomest, mida Punalipulise Balti laevastiku kroonuajaloolased ja propagandistid kudusid, et oma tegevust teises maailmasõjas tegelikust hoopis tähtsama ja edukamana näidata. Kuidas aga asjad päriselt käisid ja mis Osmussaarel toimus? Paralleele sellele leiab ka käimasolevast Ukraina sõjast. Osmussaare loo kirjapanekul on autor lähtunud ajaloolase Mati Õuna kirjutatust – koos väikeste täiendustega.

Osmussaar paikneb Eesti looderannikul mandrist 7,5 kilomeetri kaugusel. Saar on väike – pindala on 4,7 ruutkilomeetrit ja seal elas 1934. aastal 125 inimest. Põhiliselt olid nad rannarootslased, kes ise kutsusid Osmussaart Odensholmiks. Saarel oli 14 majapidamist, kabel, kaks paadisadamat ja algkool. Silmapaistvaks ehitiseks oli 1850. aastal valminud tuletorn.

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • 8 digiväljaande lugemisõiguse
  • Üle 1300 tellijale mõeldud artikli kuus
  • Jagada tellimust 4 sõbraga
  • Võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99