Kristalliöö ajendiks sai Pariisis toimunud veretöö, kus poola-juudi päritolu teismeline tulistas Natsi-Saksamaa diplomaati Ernst vom Rathi (all keskel), kes kaks päeva hiljem suri. Pogrommi olid natsid aga juba pikalt plaaninud.
Foto: Kollaaž (5 x Vida Press)„Tänavatel valitses kaos!“ Metsiku kristalliöö käigus märatsesid Saksamaa linnades raevunud inimesed, kes ihkasid juutide verd (4)
„Kui me kohale jõudsime, kõndisid väikesed lapsed paljajalu üle klaasikildude, kandes vaid öösärke. Õed, arstid ja muu personal pidid taluma juhtivate mässajate rusika- ja jalahoope.“ Nii kirjeldas kristalliöö käigus toimunud märatsemist 1938. aasta novembris Berliinis viibinud inglasest ajakirjanik. Palju paremad pole ka teiste toonaste pealtnägijate kirjeldused 1938. aasta 9. ja 10. novembril üle Saksamaa toimunud juudipogrommidest.
Natsi-Saksamaa valitsus oli oodanud juba pikalt sobivat ajendit, mis oleks avalikkuse ees „õigustanud“ juutidevastast vägivallaakti. Rahvusgrupi tagakiusamist oli alustatud sisuliselt kohe, kui natsipartei 1933. aastal võimule pääses. Siiski olid repressioonid olnud enne 1938. aasta sügist üldjuhul vägivallatud. Ent kõik muutus 9. novembril, kui Pariisis suri natsiparteisse kuulunud diplomaat Ernst vom Rath.
Kommentaarid