KIELI MÄSS: Mässuliste meremeeste ja tööliste kogunemine suurel harjutusväljakul Kielis 3. novembril 1918.

Foto: Vida Press
Hanno Ojalo 4. november 2022 18:55

Esimese maailmasõja lõpus varises pealtnäha suur ja võimas Saksa keisririik kiirelt kokku. Riik oli pikast sõjast kurnatud ning majandus- ja inimressursid olid otsas – esimene maailmasõda oli kestnud juba üle nelja aasta. Maavägi sai läänerindel korduvalt lüüa ja taganes oma piiride poole. Lõpplahenduse sütikuks said aga Saksa mereväelaste rahulolematus ja sõjatüdimus. Rahutused, mis kasvasid Novembrirevolutsiooniks, said alguse novembri alguspäevadel Kieli sõjasadamas lahvatanud madruste mässuga.

Madruste mässu põhjustas Saksamaa sõjalaevastiku peajõudude Hochseeflotte juhtkonna veider plaan korraldada veel sõja lõpus Põhjamerel suurejooneline väljasõit ning lüüa korralik merelahing inglaste ja ameeriklaste ühendatud laevastikuga. Kuna mingit võidulootust ei olnud, levisid Saksa sõjalaevade meeskondade seas kuuldused, et tegu on sulaselge enesetapumissiooniga – nimelt tulistatakse merelahingus kogu laskemoon vaenlase pihta välja ja seejärel lastakse oma laevad lehvivate lippudega põhja. Ning alamväelased otsustasid, et nemad küll oma nahka sõja lõpupäevil turule ei vii.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99