Foto: Martin Ahven
Liis Järv, folklorist, Ronk Ronk kummitus-ja pärimustuuride giid 2. november 2022 13:20

Aasta pimedaim aeg oktoobris-novembris tähistab eesti rahvakalendris hingedeaega, kuigi leidub ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev, mida tähistatakse 2. novembril. Hingedeaja kõige intensiivsem periood on mihklipäevast mardipäevani, mil väravad teispoolsuse ja siinpoolsuse vahel on valla ning surnute hinged külastavad oma maapealseid omakseid. Mardisandid sümboliseerivad aga surnud esivanemate hingi – mõelgem vaid laulusõnadele „mardid tulnud kaugelt maalta“ ja „tagant taeva tähtesida“!

Novembrikuu teised nimetused „mardikuu“ ja „koolnukuu“ viitavad samuti kokkupuudetele surnute maailmaga. Soome keeles on november marraskuu. Arvatakse, et sõna „marras“ algne tähendus on olnud „surnu“. Sellele viitab ka eestikeelne sõna „marrasnahk“ ehk rikutud, surmale määratud nahk. Arvatavasti ongi eesti mardikuu nimetus tekkinud sõnast „marraskuu“. Sõna „marras“ tuleb aga omakorda sõnast „mardus“. Mardus tähendas eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99