Capitoli aegadel pääses kinno sisse kangi alt (pildil paremal).Foto: Eesti Ajaloomuuseum SA
Martin Mumma 3. november 2022 12:37

Kino alguseks peetakse vendade Auguste ja Louis Lumière'ide 1895. aasta detsembri lõpus avalikkusele näidatud kümmet lühikest tummfilmi, kuid juba mõned kuud hiljem, 22. septembril 1896, näidati liikuvaid pilte ka Eestis. Paarikümne aasta jooksul sai Eesti ka oma esimesed esindus- ja luksuskinod, mis eristusid teistest näiteks kohtade suure arvu ja toretseva sisustuse poolest. Eesti vabariigi algusaastate Tallinnas torkasid selliste seas eriti silma Bi-Ba-Bo, Gloria Palace ja Grand Marina.

Eesti esimesed kinoseansid toimusid 13 päeva jooksul Tallinna Börsihoone väikeses saalis (Tallinna Suurgildi hoone, nüüd ajaloomuuseum). Kuu hiljem näidati kino ka Tartu Bürgermusse klubi hoones. Kui esialgu näidatigi filme peamiselt kas klubihoonetes ja teatrites või tsirkuste juures, siis esimeste kinoks mõeldud hoonete ehitamiseni jõuti 1908. aastal, kui aprillis avati Tartus Illusioon ning juulis Tallinnas praeguse Viru väljaku ääres tegutsenud Metropol, mis peale 1911. aasta põlengut restoraniks ümber ehitati, kirjutavad Karen Jagodin ja Sirli Naska 2012. aastal toimunud arhitektuurimuuseumi näituse „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri“ kataloogis (siiski on Tallinna vanima paikkino tiitlile eri allikates pretendeerinud ka The Royal Vio, hilisem Pioneer, ja Kasiino – toim).

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99