Sakslaste uurimistöö oli killustatud – igaüks ajas oma asja ega teinud koostööd. Natside tuumaprogrammi ei suutnud eduni tüürida ka Nobeli preemiaga pärjatud füüsik Werner Heisenberg (paremal).

Foto: Kollaaž (3 x Vida Press)
Aare Kartau 27. oktoober 2022 18:20

Natsi-Saksamaa tuumaprogrammil oli ameeriklaste ees mitmeid eeliseid. Saksa teaduse taset hinnati kõrgemalt, uuringutega alustati varem ning kõik vajalikud materjalid olid käeulatuses. Siiski sai esimese tuumapommi valmis hoopis USA – vaatamata sealsete teadlaste hirmule Saksamaa kolleegide andekuse ees. Kas sakslaste põrumise näol võis olla tegemist sabotaažiga või olid põhjused märksa lihtsamad? Mis oleks võinud saada aga siis, kui esimesena oleks töökorras tuumarelv sattunud Adolf Hitleri käsutusse?

1938. aasta lõpus avastasid sakslastest keemikud Otto Hahn ja Fritz Strassmann tuumalõhustumise protsessi. Kuna selle käigus vabanes suures koguses energiat, hakkasid teadlased rääkima erinevatest kasutamisvõimalustest. Elektri tõhusa tootmise kõrval kerkisid esile ka mõtted seninägematult võimsast relvast.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99