Inimsööja Kolja (pisipildil) väitis, et alguses oli tal ohvrite söömisega raskusi. Hiljem harjus ta sellega ära. Inimliha ta üldjuhul praadis, ent valmistas sellest näiteks ka pelmeene. Taustafoto on illustreeriv.

Foto: Kollaaž (Vida Press, Twitter.com/Darkfringeradio)
Aare Kartau 6. oktoober 2022 17:02

„Ta pani vastu, aga siis ma lõikasin tema kõri noaga läbi. Ja jõin tema verd!“ Nii kirjeldas oma esimest tapatööd möödunud sajandi teisel poolel Kasahhi NSVs tegutsenud Nikolai, keda nimetati ka Inimsööja Koljaks, Raudkihvaks ja Almatõ Kannibaliks. Võigas sarimõrvar uskus, et kõigis maailma hädades on süüdi naised, mistõttu otsustas ta neid tappa. Ent lisaks sõi hullumeelne mees ka oma ohvrite liha ja jõi nende verd. Viimase abil lootis ta saada üliinimlikke võimeid.

Enne 1979. aastat pidasid kaaskodanikud Nikolai Žumagalijevit korralikuks inimeseks. Ta ei ilmunud kunagi avalikkuse ette ajamata habemega ning kandis alati korralikke riideid. Nikolail oli siiski üks füüsiline puudus – ta oli kaotanud juba noorena oma hambad, mistõttu kandis ta heledast metallisulamist proteese. Ent tema tuttavaid see pisiasi ei häirinud. Ehkki kasahhi peeti võrdlemisi heaks suhtlejaks, meeldis talle hoida omaette. Sellele vaatamata ei oleks osanud keegi arvata, et temast võiks saada külmavereline mõrtsukas ja kannibal.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99