Ühiskonnas kasvanud pinged, mida võimendasid kontrolli alt väljunud inflatsioon ja segamini paisatud majandus, viisid peagi massilise vägivallani.
Foto: Kollaaž (4 x Vida Press)PUNANE SUVI: suurte rassirahutuste periood mõjus mustanahalistele ameeriklastele äratuskellana
1919. aasta suvi osutus Ameerika Ühendriikides äärmiselt ärevaks perioodiks. I maailmasõjast naasnud valgeid sõdureid pahandas, et nende töö olid üle võtnud linnadesse migreerunud mustanahalised. Mustad sõdurid sattusid aga koju naastes põlguse alla. Sotsiaalsed probleemid ja majanduskriis sütitas pingeid, mis vallandusid Ku Klux Klani uue tõusu ja „punaseks suveks“ nimetatud suurte rassirahutuste perioodi näol.
Ameerika Ühendriigid liitusid I maailmasõjaga alles üsna lõpus – 1917. aasta kevadel. Varem polnud sekkumist toetanud ei president Woodrow Wilson ega ka avalik üldsus. Ent kuna Saksamaa allveelaevad hakkasid uputama neutraalseid kauba- ja reisilaevu, ei saanud jääda ka USA enam kõrvaltvaatajaks. Viimase pitseri vajutas otsusele siiski see, et Saksamaa palus toetust Mehhikolt – vastu lubasid sakslased territooriume, mille Mehhiko oli 19. sajandi keskel USA-le kaotatud. See oli juba otsesem oht, mistõttu saatis Wilson miljonid sõdurid (suurem osa neist mobiliseeritud) Euroopasse.
Kommentaarid (0)