Heinrich Mülleri saatus on tekitanud ohtralt küsimusi. Kindlalt saab väita aga seda, et sõjakuritegude eest ta kohtusse ei jõudnud.

Foto: Kollaaž (2 x Vida Press, Wikimedia Commons)
Aare Kartau 8. september 2022 18:11

Gestaapo viimase juhi Heinrich Mülleri müstiline kadumine on sünnitanud juba pea kaheksa aastakümmet erinevaid teooriaid. Viimase vähegi usaldusväärse info kohaselt nähti teda viimati päev pärast Adolf Hitleri enesetappu Berliini punkris. Kas natsiideoloogiasse võrdlemisi jahedalt suhtunud Müller võttis füürerist eeskuju või õnnestus tal põgeneda? Kas ka tema suundus Lõuna-Ameerikasse või sattus gestaapo juht hoopiski Nõukogude Liitu?

1900. aasta aprillis vaesesse katoliiklikku perekonda sündinud Heinrich Mülleri elus toimus mitmeid ootamatuid pöördeid. I maailmasõjas auhinnatud lendurina osalenud mees otsustas Saksamaa sõjakaotuse järel alustada isa eeskujul karjääri Müncheni politseis. Politseinikuna kujundas Müller endale laitmatu maine. Natside võimuletuleku ajal oli tema positsioon siiski mõnevõrra keeruline. Ta ei olnud otseselt partei toetaja ning olevat isegi soovitanud oma ülemustele Baieris natside vastu jõudu kasutada. Sellele vaatamata sai temast oluline lüli Hitleri – keda Müller kirjeldas esialgu ka „immigrandist töötu majamaalijana“ – masinavärgis.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon