ERAKORDNE NAINE: Kuigi elu materdas Mary Shelleyt halastamatult, läks ta ajalukku naisena, kes avaldas 1818. aastal ühe esimese ulmeromaani, mille mõju on kestnud aastasadu. Ta kirjutas veel mitmeid romaane, nägi vaeva oma mehe loomingu populariseerimisega ning paistis silma isemeelse mõtlejana.
Foto: Granger / Shutterstock / Vida PressPAINAJALIKUD SURMAD: „Frankensteini“ autori Mary Shelley elu oli katsumuste kadalipp
Mary Wollstonecraft Shelleyl oli õnn sündida 1797. aastal kahe erakordse kirjaniku perre, kuid emast talle mälestust ei jäänud – naisõiguslane Mary Wollstonecraft suri kümmekond päeva pärast tütre sündi veremürgitusse. Sellest sai alguse noorema Mary katsumuste rada. Juba teismeeas loodud „Frankensteini“ autor saavutas küll surematu edu, kuid tema elu oli täis painajalikke kaotusi ja tohutuid piinu.
Radikaalse teose „Naiste õiguste õigustuseks“ autorina tuntud inglise kirjanik ja filosoof Mary Wollstonecraft (1759–1797) oli juba lapseootel, kui ta 1797. aasta märtsis kirjaniku ja poliitfilosoofi William Godwiniga abiellus. Godwin sai kaasavaraks naise kolmeaastase vallastütre Fanny. Väikese Mary ilmaletoomisel seoses platsenta rebenemisega tekkinud lapsevoodipalavik ehk sünnitusjärgne sepsis viis Wollstonecrafti hauda nagu paljud teised tolle aja naised. „Talle võrdset pole, tean, et olime teineteisele loodud,“ ahastas kahe väikese lapsega üksi jäänud mees sõbrale.
Kommentaarid (0)