Vanglatätoveeringute seotust merega toetavad kolme Võru kriminaalpolitsei kinnipeetava fotod aastast 1922. All keskmisel fotol 1894. aastal Eestis esinenud Irene Woodward.

Foto: Kollaaž (3 x Rahvusarhiivi filmiarhiiv, repro)
Oskar Poll / Eesti Ajalugu 23. august 2022 19:19

Kes lasksid end okupatsioonieelses Eesti vabariigis kõige rohkem tätoveerida ja millised olid levinuimad pildid nahal? Missugune tulevik ootas toona kehamaalingutega naisi?

Juba sõjaeelses Eesti vabariigis olid tätoveeringud laialt levinud, ehkki mitte nii populaarsed kui Inglismaal ja Ameerikas. „Pole vist ühtki tallinlast, kes poleks näinud mõnd inimkehale tätoveeritud joonist,“ kirjutati toonases ajalehes. „Saunas, mererannas, spordivõistlustel – kõikjal võib näha kaaskodanikke, kelle rinnal, seljal või käevarrel ilutseb mingi tätoveeritud pilt. Olgu see siis lihtne ankur käerandmel, naisterahva pea rinnal või mõni üsna keeruline mitmevärviline joonis seljal.“ Esimene mõte, mis rahval tätoveeringuid nähes tekkis, oli: „See inimene on või oli meremees!“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon