VALEDE VASTU: Balti kett tõstis Eesti vabaduselipu kõrgele lehvima. Foto: Õhtulehe arhiiv
Igor Gräzin 18. august 2022 17:55

Euroopa Parlamendi hoone pikas koridoris on silt, et see kannab nime Balti keti koridor. Balti kett oli aga 23. augustil 1989. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) allakirjutamise 50. aastapäeval korraldatud katkematu inimkett, mis algas Tallinnas ja lõppes Vilniuses. Selle idee oli MRP ühiselt hukka mõista ja nõuda meile tagasi sellega ära võetud vabadust. Möödus veel pool aastat ja sama aasta jõuluõhtul kuulutas NSVLi rahvasaadikute kongress MRP tühiseks, mis oli uskumatult kõva poliitiline saavutus, sest meie, Eestist valitud rahvasaadikud ei julgenud ju veel mais nõuda enamat, kui leppe olemasolu tunnistamist.

Selgitan seda lugu. 1939. aastal kirjutasid Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit alla sõpruse ja koostöö leppele, mis oli rahvusvahelises õiguses levinud tavapraktika. Aga probleem oli selles, et sellele oli lisatud salajane protokoll, milles nad leppisid kokku nendevahelise territooriumi omavahelises jagamises nii, et Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Moldaavia (Bessaraabia) läksid üle NSV Liidule. Päris nõnda lõpuks siiski ei läinud (Soome hakkas vastu, Leedu territoorium kujunes veidi teisiti ja Moldaavia tükk sai veidi suurem).

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon