BLOGI | Kas venelased mõtlevad tõesti Zaporižžja tuumajaama õhkulaskmisele? Ukraina luureohvitserid usuvad, et okupandid tõstavad panuseid ja korraldavad jaamale terrorirünnaku

Tulekahju Venemaa laskemoonalaos Belgorodi oblastis Timonovos on ägenenud ning teatatud on plahvatustest. Teateid on ka piirkonnast evakueeruvatest kodanikest. Tulekahju põhjus pole teada.

2 Vene hävitajat MiG-31 rikkusid Soome õhuruumi

„Vene sissetungijad teatasid Zaporižžja tuumajaamas ootamatust puhkepäevast. 19. augustil paigutatakse tuumajaama ainult operatiivpersonal. Teisi töötajaid sisse ei lubata.

Samuti on teada, et Rosatomi (Venemaa Riiklik Tuumaenergia Korporatsioon) esindajad, kes on viimasel ajal pidevalt jaama juures viibinud, on kiirkorras rajatise territooriumilt lahkunud.

Ukraina luureohvitserid usuvad, et venelased valmistavad tuumajaama juures ette provokatsiooni. Pärast jaama ulatuslikku pommitamist võivad sissetungijad „panuseid tõsta“ ja korraldada tõelise terrorirünnaku Euroopa suurimale tuumarajatisele,“ säutsub Ukraina kultuuri- ja infopoliitika ministeeriumi alla kuuluv strateegilise kommunikatsiooni ja infoturbe keskus.

Õhtul teatati plahvatustest kõikjal Venemaal ja Venemaa okupeeritud aladel. Nüüd on teateid mitmest plahvatusest Sevastopoli lähedal asuvas Belbeki õhubaasis, kus toimus 2014. aasta märtsis kuulus Vene-Ukraina vastasseis.

„Lepinguliste sõjaväelaste seas valitseb apaatiline õhkkond. 90 protsenti neist arutavad suitsuruumides, kuidas oma leping võimalikult kiiresti lõpetada... Samuti kuulsin mitmelt ohvitserilt, et nad ei taha siin teenida.“

Venelased paigutasid varustuse ja laskemoona otse Zaporižžja TEJ masinaruumi. Alates 0:25 on videos näha mitut Z-märgistusega sõidukit.

„Ükski pilt, isegi televisioonis, ei suuda Harkivis toimuvat õudust edasi anda. Pisarsilmil kogunesid Harkivi elanikud tragöödiapaika,“ ütles Harkivi linnapea Igor Terekhov.

Möödunud ööpäeva jooksul sai Harkivis Venemaa raketirünnakutes surma vähemalt 17 inimest, sealhulgas 13aastane poiss. Vigastada sai vähemalt 42 inimest, sealhulgas lapsed. Päästjad otsivad endiselt rusude alt inimesi, mistõttu võib kannatanute arv suureneda.

Venemaa ründas elurajoone, kus elasid tsiviilisikud, sealhulgas lastega pered, vanurid, kuulmispuudega inimesed. Nad ei kuulnud õhurünnaku sireeni…

Zelenskõi, Erdogani ja Guterrese kolmepoolne kohtumine Lvivis kestis 40 minutit.

Zelenskõi ütles, et Gutteresega arutati teraviljaekspordilepingu parandamist, Venemaa tuumaterrorismi, ukrainlaste ebaseaduslikku väljasaatmist, Ukraina sõdurite ja arstide vabastamist vangistusest, Venemaa tuumaterrorismi.

Zelenskõi palus ÜRO-l aidata vabastada Zaporižžja tuumaelektrijaam Venemaa vägede käest.

Hiljuti lekkinud video tõestab, et Zaporižžja tuumaelektrijaama turbiinide saalides asub nüüd Vene sõjaline riistvara. Klipi alguses on näha suurt auruturbiini. Need sõidukid on tuumareaktorist ainult 30 meetri kaugusel!

NATO liikmesriik Taani investeerib oma merelaevastikku 40 miljardit Taani krooni (umbes 5,4 miljardit eurot), kuna soovib tugevdada oma kaitset seoses Venemaa sõjaga Ukrainas ja muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas, ütles kaitseminister Morten Bødskov neljapäeval.

Taani peaminister Mette Frederiksen teatas eelmisel nädalal, et Taani annab Ukrainale veel 110 miljonit eurot rahalist abi relvade, varustuse ja väljaõppe jaoks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas Türgi president Recep Tayyip Erdoğani visiiti võimsaks toetussõnumiks väga võimsalt riigilt. Tänasel kohtumisel arutati viljateemadel, olukorda Zaporižžja tuumajaama ümbruses ja okupantide tuumaväljapressimist ning Venemaa suuremahulist viljavargust.

Krimmis põleb jälle miskit. Mižvodnes aset leidnud plahvatused on rindest 135 kilomeetri kaugusel, seega peaks HIMARSi haardeulatusest väljas olema.

Ukraina riiklik päästeteenistus teatas, et kolmapäeva öösel hukkus Harkivis kortermaja pommitamises 12 inimest.

„Neljapäeva pärastlõunase seisuga on teada 12 hukkunust. Kõik nad on tsiviilisikud. Paljud neist on eakad ja puudega. Hävitatud hoone läheduses pole ühtegi sõjalist objekti,“ edastas päästeteenistus.

Vähemalt 20 inimest sai vigastada.

Eesti suurendab sõjalist abi Ukrainale

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks järjekordse Ukraina sõjalise toetamise paketi, mille raames saadab Eesti Ukrainale veel relvastust nagu miinipildujaid ja tankitõrjerelvi. Lisaks plaanib Eesti toetada Suurbritannia algatatud Ukraina relvajõudude väljaõpet ja saadab Ukrainasse koostöös Saksamaaga välihaigla.

„Sõjategevus Ukrainas on jätkuvalt intensiivne ja kuigi järjest enam jõuab lahinguväljale ka lääne relvastust, on meie moraalne vastutus jätkata Ukraina toetamist. Ukraina võitleb meie ühiste väärtuste eest ja kui meil leidub veel relvastust, mida ukrainlastele saata, tuleb seda ka teha,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

„Lisaks relvastusele on Ukraina relvajõud palunud senisest enam liitlaste tuge ka oma kaitsejõudude väljaõppes. Tänane valitsuse otsus tähendab, et saame ka selles abipalves Ukrainat aidata,“ ütles Pevkur, kelle sõnul on Eesti abi otsene mõju Ukraina sõdurite võitlusvõimele ning seda hinnatakse Ukrainas väga kõrgelt. „Väljaõppes on Eesti kaitsejõudude vaieldamatuks trumpkaardiks reservväelaste väljaõpetamine intensiivseks ja konventsionaalseks sõjaks ülekaaluka vaenlase vastu, ehk just selliseks sõjaks, mida Ukraina praegu peab,“ rääkis Pevkur.

Lisaks relvastusele ja väljaõppele plaanib Eesti toetada Ukraina üksuste meditsiinlist võimekust, annetades koostöös Saksamaaga Ukraina kaitsejõududele juba teise välihaigla.

Minister rõhutas, et läänemailm peab valmis olema ka Venemaa infosõjaks, kus on soov levitada infot lääne väsimusest ja Ukraina abistamise ebaefektiivsusest. „Nii see kui varasem konkreetne abi näitab selgelt, et me ei väsi ja samuti on meie liitlased meile kinnitanud valmisolekut aidata ukrainlasi nende sõjas vabaduse eest senikaua kui vaja,“ lisas Pevkur.

Kokku on Eesti Ukrainale andnud ligi 250 miljoni euro väärtuses sõjalist abi sh. Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid käsitulirelvi koos laskemoonaga, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid, kuulivestid jm.) ja kuivtoidupakke.

Ukraina sai tänu ühisrahastusele ligipääsu satelliitide võrgule

Ukraina kaitseministeerium pääseb nüüdsest ligi satelliitide privaatvõrgule, vahendas CNN. See annab Ukraina relvajõududele võimaluse teha satelliidipilte olulise tähtsusega paikadest.

Raha kogumist juhtis Ukraina teletähest poliitiku Sergei Prõtula heategevusorganisatsioon. Sihtasutus sõlmis lepingu ettevõttega ICEYE, mis annab Ukraina kaitseministeeriumile juurdepääsu kõikidele süsteemidele ja täieliku ligipääsu ühele ICEYE satelliidile, mis on juba Ukraina kohal orbiidil.

Algselt korjati raha Bayraktari droonide ostmiseks, kuid Türgi tootja otsustas need Ukrainale tasuta anda. Tänu sellele jäi vabaks 600 miljonit grivnat ehk umbes 16 miljonit eurot, mille eest nüüd osteti ligipääs satelliitidele.

Türgi president kohtub Lvivis Ukraina presidendiga.

Mõkolajivi linnapea Oleksandr Sienkevitš teatas kella 13 paiku plahvatustest linnas. Rünnakus sai viga kaks inimest ja hukkus üks, ütles linnapea.

Ukraina vägede värskeim hinnang vastaspoole kaotustest.

Venemaa hoiatas, et võib Zaporižžja tuumajaama sulgeda, kui Ukraina jätkab tuumajaama pommitamist – ukrainlased eitavad rünnakuid.

Venemaa radioaktiivsete, keemiliste ja bioloogiliste kaitsejõudude juht ütles, et hoone varutoetussüsteemid said rünnakutes kannatada.

Igor Kirillov lisas, et õnnetuse korral kataks radioaktiivne materjal Poola, Saksamaa ja Sloveenia.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur võttis vastu Ukraina kutse juhtida delegatsiooni Zaporižžja tuumajaama, ütles välisminister Dmõtro Kuleba.

„Rõhutasin missiooni kiireloomulisust tegeleda Venemaa vaenutegevusest põhjustatud tuumajulgeolekuohtudega,“ lisas ta.

Tuumajaam, mis on Venemaa poolt okupeeritud, kuid mida juhivad Ukraina töötajad, on kogu sõja vältel seisnud silmitsi intensiivsete rünnakutega, kusjuures mõlemad pooled süüdistavad rünnakutes üksteist.