1927. aastal avatud Pärnu supelasutus oli kui vabrikutaoline tervisetempel

Vabadussõja võidukas lõpp ja Tartu rahu sõlmimine andsid Eesti rahvale võimaluse alustada oma riigi ülesehitamist. Pärnule tähendas see dilemmat, mille ees on oldud hiljemgi: kas olla tööstus- või kuurortlinn? Peamine tööstusettevõte – Waldhofi vabrik – oli õhku lastud ja kuurordimagnet supelasutus maha põletatud. Linnavolinikud arutasid olukorda nii- ja naapidi, aga siinkirjutaja arvates oli just 1924. aastal linnapeaks valitud Oskar Kask see mees, kes rõhus kuurordi suunale. Tööstuse arendamiseks nappis oluliselt kapitali, kuid kuurordi edendamiseks olid looduslikud tingimused olemas.