Osama bin Laden (ülal paremal) ja Ayman al-Zawahiri (ülal vasakul) juhtisid pikalt al-Qaidat. Nüüd on mõlemad tapetud.

Foto: Kollaaž (2 x Vida Press, Wikimedia Commons)
Aare Kartau 2. august 2022 17:22

Islamistlik terroriorganisatsioon al-Qaida, mille tuumikusse kuulusid Nõukogude-Afganistani sõja veteranid, alustas 1980. aastate lõpus püha sõda ehk džihaadi, et vabastada ajaloolised islamimaad läänemaailma mõjutustest. Selle käigus kasutati aga äärmiselt veriseid võtteid. Enam kui kahe kümnendi eest korraldatud rünnakud USA pinnal muutsid al-Qaida paugupealt terrorismi võrdkujuks. Kõige selle eest vastutas jõukas saudiaraablane Osama bin Laden, kelle egiptlasest mantlipärija Ayman al-Zawahiri tänavu 31. juulil tapeti.

1979. aasta lõpus alanud Nõukogude Liidu sõjaline invasioon Afganistani tõi Aasia riigis kaasa kaose, mille käigus tekkis erinevaid terroristlikke rühmitusi. Kui Nõukogude Liit toetas Afganistani kommunistlikku valitsust, alustasid moslemitest mässulised ehk mudžahiidid väikestese grupeeringutesse koondumist. Nende eesmärk oli püha sõja ehk džihaadi käigus võõrväed riigist minema lüüa. Mudžahiidide seas oli ka pururikka Saudi Araabia suurärimehe Mohammed bin Ladeni 52 järglasest tuntuim – kurikuulus Osama bin Laden, keda võib nimetada ka al-Qaida isaks.

Al-Qaida sünd

Osama bin Laden juhtis sõja ajal koos Palestiina moslemivennaskonna liidri Abdullah Azzamiga ühte seitsmest suuremast võitlusrühmitusest. Osaliselt ka USA abiga (kes toetas sõjas Nõukogude Liidule vastukaaluks mässulisi) rajasid mehed Afganistani sõjalised treeningbaasid ning asutasid tugivõrgustiku nimega Maktab Al Khidamat, mis värbas ja varustas rahvusvaheliste keskuste kaudu võitlejaid. Ent sõja lõpus tekkisid bin Ladeni ja Azzami vahel erimeelsused. Mõlemal mehel oli oma nägemus, kuidas loodud võrgustikuga edasi toimida.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad