15. juulil 1941 lendas Narvas õhku Punaarmee laskemoonarong
NARVA SUVESÕJAS: suurplahvatus paiskas hukkunuid isegi puude otsa
Ukraina sündmused on sõjateemad taas aktuaalseks muutnud. Kuidas puudutasid sõjasündmused rahulikke elanikke Eestis, kui siin viimati sõjakeerises oldi? Narvas tõi teise maailmasõja alguses Suvesõja nime saanud ajajärk (kuni punaarmeelaste lahkumiseni Eestist) 15. juulil 1941 kaasa juhtumi, mis muutis hetkega elu kogu linnas.
Saksamaa pommilennukite rünnakus Narva raudteejaamale tabasid pommid Punaarmee laskemoonaešeloni ja selle tagajärjel tundus, nagu tabanuks linna maavärin: hoonetel purunesid aknaklaasid viie kilomeetri raadiuses ning lähedal asuvatest Uueküla linnaosast ja raudteeäärsetest majadest jäid alles ainult varemed. Tänavatel võis kõikjal näha plahvatustest puruks kistud laipu, neid oli lennanud isegi majade katustele ja puude otsa.
Sõda oli piirilinna jõudnud vaid paar nädalat enne suurplahvatust. Sõja algus tekitas Narvas – nagu mujalgi – lootust punasest ikkest vabaneda enamikul elanikest, täites samal ajal hirmuga okupantide kaasajooksikud.
Kommentaarid (0)