Saksa sapöörid 1941. aastal üle Narva jõe silda ehitamas (Saksa armee reporteri-rindekunstniku joonistus). Foto: Eesti Ajaloomuuseum SA
Hanno Ojalo 27. juuli 2022 13:07

Ukraina sündmused on sõjateemad taas aktuaalseks muutnud. Kuidas puudutasid sõjasündmused rahulikke elanikke Eestis, kui siin viimati sõjakeerises oldi? Narvas tõi teise maailmasõja alguses Suvesõja nime saanud ajajärk (kuni punaarmeelaste lahkumiseni Eestist) 15. juulil 1941 kaasa juhtumi, mis muutis hetkega elu kogu linnas.

Saksamaa pommilennukite rünnakus Narva raudteejaamale tabasid pommid Punaarmee laskemoonaešeloni ja selle tagajärjel tundus, nagu tabanuks linna maavärin: hoonetel purunesid aknaklaasid viie kilomeetri raadiuses ning lähedal asuvatest Uueküla linnaosast ja raudteeäärsetest majadest jäid alles ainult varemed. Tänavatel võis kõikjal näha plahvatustest puruks kistud laipu, neid oli lennanud isegi majade katustele ja puude otsa.

Sõda oli piirilinna jõudnud vaid paar nädalat enne suurplahvatust. Sõja algus tekitas Narvas – nagu mujalgi – lootust punasest ikkest vabaneda enamikul elanikest, täites samal ajal hirmuga okupantide kaasajooksikud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad