Foto: M. Lapinš / Riigiarhiiv
Eesti
19. juuli 2022, 11:37

Eesti sõjaväe ülemjuhataja jäi lahkumisvõimaluste kiuste Eestisse ja küüditati Venemaale 19. juulil 1940

JOHAN LAIDONER ENDA KÜÜDITAMISEST: „Miks ma ei põgenenud välismaale? Põgeneb see, kes kardab vastutust.“

Kes oli Johan Laidoner? Tegelikult oli selle nime taga vähemalt kaks isiksust. Laidoner, kes viis meid vabadussõjas võidule, ja Laidoner 20 aastat hiljem, kes alistus sellesama riigi survele, mille vastu ta varem nii edukalt võitles. See alistumine läks talle endalegi kalliks maksma – 19. juulil 1940 küüditati Laidoner oma Viimsi mõisast koos abikaasa Mariaga Venemaale, kus ta vangilaagris ka suri ja maeti nimetusse ühishauda. Ta ei põgenenud küüditamise eel välismaale, kuigi seda võimalust pakkusid talle nii Saksamaa, USA kui ka Rootsi saadik. „Põgeneb see, kes kardab vastutust oma tegude eest või kardab füüsiliselt oma elu eest,“ on ta selle kohta ise oma poliitilises testamendis kirjutanud.

Laidoneri alistumisotsust võõrvõimu survele võib olla raske mõista, kuid peame arvestama, et aastatel 1918–1920 olid meil sõbrad-liitlased, kellele toetuda, eelkõige Suurbritannia ja Soome. 1939. aastal olime aga üksi ning kaval idanaaber võttis Eesti, Läti, Leedu ja Soome ette ükshaaval. Ühist vastuhakku organiseerida ei õnnestunud. Pealegi oli meist palju suurem ja tugevam Poola purustatud enne seda vaid mõne nädalaga. Samas oli Soomel julgust vastu hakata ja oma iseseisvus säilitada. Kuid nagu ütlevad klassikud – tagantjärgi tarkus on täppisteadus.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99