Võsu sõjahauast leiti seitsme inimese säilmed

Haljala vallavanem Anti Puusepp sõnas, et koolimaja ja spordihoone vahetus läheduses ei ole sobiv koht surnute viimseks puhkepaigaks.

„See oli ka põhjuseks, miks Haljala vallavalitsus mai lõpus kaitseministeeriumi poole pöördus. Kindlasti pole meie eesmärgiks pidada sõda surnutega, vaid lähtuda asjaolust, et surnute väärikas matmispaik ei asu aleviku südames,“ selgitas vallavanem ning lisas, et tänab kõiki asjaosalisi asjatundliku koostöös eest.

Info Võsule maetute kohta pärines omaaegsetest ajalehtedest ja erinevate teadete kohaselt maeti siia 1947. aasta 19. oktoobril kohalike kommunistide, randa uhutud madruste ja punaarmeelaste surnukehad,“ rääkis Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Erinevalt paljudest teistest sõjahaudadest osutusid seekord andmed õigeks, sest hauast leitigi seitsme inimese säilmed,“ lisas ta.

Haljala vald pöördus kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjoni poole ettepanekuga ebasobivas kohas asuva sõjahaua ümbermatmiseks koos hauda tähistava monumendi teisaldamisega. Sõjahaudade komisjon pidas ümbermatmist asjakohaseks ning kaitseministri käskkirja alusel asus töid korraldama Eesti sõjamuuseum.

Pärast Teist maailmasõda hakati Eestis keskvõimu korraldusel sõjas langenute üksikhaudu koondama nn „vennashaudadeks“ asulate keskustesse, et sel viisil luua „pühamud“, millel on matmispaiga puutumatus. Sel viisil rakendas Nõukogude võim surnud ideoloogilise kasvatustöö ja inimeste ajalooteadvuse ümberkujundamise teenistusse.

2007. aastal võttis riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis võimaldab ebasobivasse kohta maetud sõjas langenud koos hauamonumendi teisaldamisega ümber matta kalmistule.