Leivahinna järsk tõus valmistas muret juba 1947. aastal.

Foto: Heiko Kruusi
Tõnis Erilaid 11. juuli 2022 00:02

„Sisserändamine toimub peamiselt raudteetranspordiga, mille tõttu on rongidel ülekoormatus ja ametiasjus sõitjail pole raudteetransporti üldse võimalik kasutada. Igal turupäeval sõidab Rakvere linna Narva poolt tuleva rongiga vähemalt 1500–2000 inimest spekulante ja kotimehi. Mitte vähem tuleb neid rongidelt maha ka teistes jaamades. Üks osa „sõitjaist“ ostab kokku leiba ja toitaineid, makstes kauplemata nõutud hinna. Selline massiline kokkuost on tekitanud vabaturul toitainete hinna järsu tõusu. Näiteks maksis päts leiba detsembris 20–25 rubla, märtsis aga juba 50–60 rubla,“ kirjutas Virumaa parteijuht Janson EKP keskkomitee esimesele sekretärile Nikolai Karotammele 1947. aasta kevadel tehtud salajases ettekandes.

„Arvestades, et märtsis tuli ainuüksi Rakvere linnas toidukaarte vähendada 1800 inimeselt ja määratud toiduainete fonde pole senini vabaks antud sellisel määral, mis kindlustaks kõikide toidukaartide kaubastamise, tekitavad vabaturu kõrged hinnad linna elanikkonnas raske olukorra,“

Teenekas kommunist ohkas, kui sellele alla kirjutas. Ta teadis ülemuste reaktsiooni sedalaadi kurtmistele – pidid ju olukorraülevaated olema rõõmsad ja edasiviivad.

Aga Jansonil oli paraku veel palju hingelt ära öelda.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad