Foto: Panthermedia/Scanpix
Tõnis Erilaid 2. juuli 2022 00:15

Umbes kolme kilomeetri kaugusel Viimsi vallamajast on maantee ääres järsus kaldas kolm tondiauku või rahvasuus röövlikoobast, mis on omavahel ühendatud 30 sammu pikkuse pehmesse liivakivisse raiutud õõnestikuga, juhatab Esmaspäev juulis 1929 Pirital või siis Meriväljal puhkajaid sealseid vähem tuntud, kuid huvitavaid paiku uurima ja hoiatab samas: „Juhuslik sinna sattunud võõras tunneb rõõmu suvel kuumaga mõne silmapilgu jahedas võlvistikus puhata, kraabib taskunoaga pehmesse seina oma monogrammi ja juurdleb asjatult koopa ajaloo üle. Vanem Viimsi elanik aga püüab oma käigud võimalikult nii seada, et pimedal ajal ei oleks vaja tondiaukude juurest läbi minna. Mõni olevat koguni näinud vaime öösel sinise tulega oma mäealuses asukohas ringi jalutamas ja pimedatel, tormistel öödel kuulduvat sealt õudset huilgamist. Vanarahva jutu järele olevat need kurja käe läbi hukatusse viidud hinged, kes siia elama asunud.“

Kohalik rahvas olevat pidanud selle süüdlaseks endist Viimsi mõisa omanikku krahv Buxhoevedeni, kes olevat olnud halastamatu ja varaahne mees. Kuigi vanast ja auväärsest aadlisuguvõsast pärit.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad