RAADIOSILD ÜLE OOKEANI: Guglielmo Marconi 1901. aasta 12. detsembril Newfoundlandi raadiojaamas võtmas vastu esimest telegrammi 3400 kilomeetri tagant Inglismaalt Cornwallist. Selleks oli täht „s“, morsekoodis kolm punkti.
Foto: Vida Press125 aasta eest, 2. juulil 1897, sai raadiotelegraafi patendi Guglielmo Marconi
SEGADUS RAADIOGA: kes selle ikkagi leiutas? (1)
Kes leiutas raadio? Venemaal on asi selge: selle leiutas Uurali vaimuliku perest pärit Aleksandr Popov. Mujal peetakse raadio leiutajaks tavaliselt itaalia-iiri päritolu Guglielmo Marconit. Kuid juba enne neid arendas raadiolahendusi serblane Nikola Tesla. Helilainete raadio teel edastamise eest oleme tänu võlgu Kanada leiutajale Reginald Fessendenile. Raadioga olid seotud kümned teisedki tolleaegsed teadlased. Mis hetkest siis ikkagi hakata lugema raadio sündi ja keda pidada selle „õigeks“ leiutajaks?
Raadiolainete teoreetilisest olemasolust hakkas Michael Faraday tööde põhjal konkreetsemalt rääkima Šoti füüsik ja matemaatik James Clerk Maxwell, kes kirjeldas 1860. aastatel elektri- ja magnetvälja tekkimist ning nende seost valemite kujul. Praktikas tõestas Maxwelli teooria ära 1880. aastal Berliini ülikooli lõpetanud Heinrich Hertz. Tema nimele võib kirjutada nii esimese raadioantenni (Hertzi dipool), esimese raadiosaatja (Hertzi vibraator) kui ka vastuvõtja (Hertzi resonaator).
Kommentaarid