Uurijad eeldasid, et röövitud esemed pakiti kohvrisse, mille vedamiseks kasutati lapsevankrit. Viimane oli välismaalt toodud – helekollasest kunstnahast kattega, Zekiwa toode.

Foto: Anne Oks
Heino Tõnismägi, endine riigiprokurör / Eesti Ajalugu 28. juuni 2022 08:30

„Ma tapsin kolm inimest,“ teatas pikk ja sale noormees oma sõbrale, kui tol 1981. aasta 9. juuni varahommikul oma töökohta, tootmiskoondisesse Silikaat jõudis. Ta oli tulnud tööle otse kuriteopaigalt…

Eelmisel, esmaspäeva õhtul kella poole kümne ajal helistas noor tallinlanna, kahe väikese lapse ema, haiglast koju. „Mind kirjutatakse homme hommikul haiglast välja,“ edastas naine rõõmusõnumi. „Siin on kõik on korras,“ vastas abikaasa Rein. „Lapsed on terved ja hoolitsetud, ootame sind koju.“ „Olen hommikul kodus,“ lubas naine ka oma kaheaastasele tütrele, kes Reinu käest telefonitoru sai. Lubatud ajal keeraski naine Mustamäel oma koduukse lukuaugus võtit. Kui keegi kodus oli, keerati uks alati üks kord lukku. Sedapuhku tuli võtit keerata aga kaks ringi. Imelik...

Naine astus esikusse. Seal torkas talle kohe silma võõras plastikaatkott ja lauatelefoni kõrvale visatud taskurätik, millel olid tumepunased plekid. Veri?

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad