Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Balti Entente oli Moskva trumbiks Eesti lõplikul nurkasurumisel

„Seoses viimaste Nõukogude-vastaste sepitsustega Balti riikides tuleb minu arvates pöörata tõsist tähelepanu nõndanimetatud Balti Entente'i tegevusele... Korduvalt on ilmnenud Balti Entente'i Nõukogude-vastane suunitlus. See ilmnes eriti järsult Inglise-Prantsuse-Nõukogude läbirääkimiste perioodil 1939. aasta suvel… Ka käesoleval ajal on Balti Entente hõivatud kulissidetaguste Nõukogude-vastaste intriigidega. Pole välistatud, et rahvusvahelises olukorras toimunud muudatusi arvestades võib Balti Entente püüda (kui juba ei püüagi) ümber orienteeruda Saksamaale. Pärast kõike seda tõuseb küsimus – kas ei ole saabunud aeg võtta meie poolt tarvitusele reaalsed abinõud Balti Entente'i likvideerimiseks?“ kirjutas välisasjade rahvakomissarile Molotovile TASSi juht Havelson 2. juunil 1940.

Mõni päev varem oli Pravda avaldanud artikli „Poliitilised meeleolud Eestis“, kus mainiti, et siinsed riigitegelased püüavad üldse mitte kõnelda NSV Liidust ja sellest, et vastastikuse abistamise pakt päästis Eesti sõjast. Ei avaldata ka teateid väliskaubanduse kohta Eesti ja NSV Liidu vahel. „Kogu selles ettevaatuses paistab läbi püüe varjata avaliku arvamise eest NSV Liidu osa Eesti suhtes ning kartust Inglismaa ees oma suhete pärast NSV Liiduga. Samuti püüab eesti ajakirjandus mööda minna teravaist küsimusist, rõhutades oma lojaalsust Inglismaa suhtes,“ kinnitas Pravda.