Öö oli tulvil surijate oigeid: wabariigi kohutavaim õnnetus reisirongiga
„Olin öösel Jõgeva jaamas ja läksin veerand kahe paiku välja perroonile vaatama Tartu poolt tuleva öise Irboska–Tallinna postirongi saabumist. Selle tuled olid Kaarepera poolt juba näha. Järsku tuled kustusid ja kostis katkestamatult kriiskav vedurivile, pigem isegi nagu haavatud looma ulgumine. Haarasime koos piletimüüjaga kähku dresiini ja sõitsime kohale. Ehmatav pilt, mis meile avanes, oli kohutav ja meelivapustav. Hämarusest kostsid südantlõhestavad karjed ja appihüüded, inimeste nutt,“ meenutas Jõgeva konstaabel järgmisel päeval hirmsat õnnetust kell 1.20 3. juunil 1924. Kümme inimest sai surma, 14 raskemalt ja kergemalt vigastada.
Irboskast sõitu alustanud postirongis number 4 oli 384 inimest. Õnnetuskoht oli Pedja jõe sillast mõnisada sammu Tartu poole Painküla kõrtsi juures, väikese kallaku lõpul, kust vedur täiel aurul sõites alla tormas. Vedurijuht väitis, et tema olla seal eriti hoolega teed silmas pidanud ja rongi vabakäigu peal hoidnud. Esimene uurimiskomisjon ei jäänud seda juttu eriti uskuma. Ootamatult kadunud rööpad masinisti silme eest ära, kostis ragin ja müra ning järgmisel silmapilgul olnud vedur juba end maasse kündnud. Imekombel jäid vedurijuht ja tema abi terveks. Surma sai kütja, kes muljuti tendrist välja lennanud puukoorma alla. Vabadust tundnud vagunid olid kümmekond meetrit edasi tormanud ja siis teisele poole teed osalt kraavi vajunud. Tagumised jäid kõik teele. Kolmel esimesel vagunil kisti ka rattad alt. Raudteetamm ja rööpad olid põhjalikult segi paisatud, mõni rööbas oli keerdus nagu höövlilaast. Üks rööbas oli aga läbi pakivaguni põranda ja seina tunginud, aga ikka sirgeks jäänud.
Kommentaarid (0)