Ohvrite omakstele tapmistest ei räägitud – neile valetati, et lähedased saadeti pikaks ajaks vangi kaugematesse Nõukogude Liidu nurkadesse. Tegelikult lamasid nad samas linnas kahemeetrise mullakihi all.
Foto: Kollaaž (5 x Vinnõtsja ajalookeskus, Wikimedia Commons)„LAIBALEHK KATTIS KOGU LINNA, SEEJÄREL KOGU UKRAINA!“ Nõukogude Liidu julgeolekuametnikud matsid Vinnõtsja massihaudadesse tuhandeid süütuid ohvreid (5)
1943. aasta 25. mail alustasid Natsi-Saksamaa sõdurid koos Punase Risti ja kohalike elanikega väljakaevamisi Ukrainas Vinnõtsja linnas. Sealt avastati suured massihauad, kuhu olid Nõukogude julgeolekuorganid heitnud II maailmasõja eel umbes 10 000 tapetud ukrainlast ja poolakat, kellest paljusid oli julmalt piinatud.
Kommunistid hakkasid kasutama vastaste vastu karme ja veriseid võtteid sisuliselt kohe pärast võimuletulekut. Olukord muutus aga tunduvalt hullemaks 1930ndatel, kui karistama hakati režiimi tegelike vastaste kõrval ka „potentsiaalseid vaenlasi“, kellest enamik olid täiesti süütud lihtkodanikud. 1936–1938 aastatel toimunud suure terrori ehk Jossif Stalini suurpuhastuse käigus tapeti sel moel sadu tuhandeid inimesi. Ehkki algselt olid repressioonid suunatud Stalini parteisiseste poliitiliste konkurentide vastu, muutus see peagi laiaulatuslikumaks ja sihtmärgiks võeti ka punaarmeelasi, kontrrevolutsionäärideks sildistatud tavainimesi ja etnilisi vähemusi.
Kommentaarid