Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kolhooside asutamine käis üle kivide ja kändude (1)
„Tõusev päike ütleb tere, koidupunas päeva loob. Meie noor kolhoosipere tööle tõttab üheskoos…“ kirjutab Boris Kõrver laulu, innustamaks maarahvast kolhoosi peaaegu nagu külatalgutele minema. 21. mail 1947 oli Moskvas tehtud kompartei juhtide otsus kolhooside loomise kohta. Juba selle aasta lõpuks pidi neid olema 17. Bändis nimega Kuldne Seitse mänginud ja alles konservatooriumis õppiv Kõrver ei teadnud tol ajal sellest midagi. Otsus oli salajane.
Kirjas oli, et kolhoosi tulnuks minna vabatahtlikult ja sunnita. Nõndanimetatud „rahvakurnajaid“ ehk Venemaalt laenatud nimega kulakuid ei tohtinud aga ligi lasta. „Vabatahtlikkuse“ vajalikkuse tõestamiseks kehtestati progresseeruv maksusüsteem ja müüginormid, mis kohustasid saadusi nii odavalt ära andma, et enamik taludest jäi maksudega hätta. Seega ähvardas kriminaalvastutus.
Kommentaarid