Weapons arrange vigil lanterns at the Mikhail Vorontsov monument in memory of the victims of the deportation of Crimean Tatars which began on May 18, 1944Foto: Ukrinform/Shutterstock
Hanno Ojalo 20. mai 2022 18:15

18. mail 1944, kui sõda veel kestis, ajasid NKVD väeosad just äsja sakslaste käest vallutatud Krimmis loomavagunitesse 200 000 krimmitatarlast – mehed, naised, lapsed ja vanurid– ning küüditasid nad Kesk-Aasiasse. Krimmist küüditati samal ajal ka kõik kohalikud kreeklased, bulgaarlased ja armeenlased. Isegi neid mitteslaavi rahvaste esindajaid, keda oli vaid käputäis, viidi Krimmist ära. Ettekäändeks toodi koostöö hiljutiste okupantidega. Tuleb Ukraina „denatsifitseerimise“ kontekstis tuttav ette?

Krimmis elas antiikajast peale kõige erinevamate rahvaste esindajaid: sküüte, sarmaate, kreeklasi, bütsantslasi, goote, kasaare, armeenlasi, alaane, adõgeesid, Genua itaallasi... Mõned neist elasid sisemaal, teised aga rannikulinnades ja tegelesid kaubandusega. Küsimus, kes on Krimmi tegelik põlisrahvas, on keeruline. Õigusega võib aga selleks siiski nimetada krimmitatarlasi, sest erinevad hõimud ja muud rahvakillud, kes Krimmis elasid, sealt läbi rändasid või kes sulatati vähehaaval uute kohale saabunud rahvaste sisse – need on kadunud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad