Hermine Braunsteiner (pisipildil) sirgus usklikus perekonnas ning soovis saada meditsiiniõeks. Temast sai hoopis koondus- ja surmalaagrite halastamatu naisvalvur. Taustal Majdaneki laagrikompleksis asunud krematoorium.

Foto: Kollaaž (2 x Vida Press)
Aare Kartau 6. mai 2022 14:30

„Mu naine ei teeks kärbselegi liiga. Siin ilma peal pole korralikumat inimest.“ Nii positiivselt kirjeldas kunagist Rüvensbrücki ja Majdaneki koonduslaagrite naisvalvurit Hermine Braunsteinerit tolle ameeriklasest abikaasa. Kunagised vangid meenutasid „Trampiva Märana“ tuntud blondi austerlannat hoopis teisiti – sadistliku natsina, kes võis oma raskete ratsasaabastega ohvreid surnuks tallata ning lapsi külmaverelise rahuga gaasikambritesse saata. Braunsteiner oleks suuremast karistusest pääsenud, kui juudist natsikütt poleks USAsse pagenud naist mitukümmend aastat pärast sõda leidnud.

„Ootamatult saabus Braunsteiner, vestles ühe naisega põgusalt ja hakkas siis teda ja tolle kaaslast peksma. Nad mõlemad surid,“ meenutas hiljem üks toonastest Majdaneki vangidest. Braunsteinerilt 25 piitsahoopi teeninud kinnipeetav nimetas naisvalvurit „laagri kohutavaimaks koletiseks“. „Lamasin oma asemel – pooleldi surnult ja veritsevana. Ma kartsin, et kui ma ei suuda järgmisel päeval tööd teha, saadab ta mu gaasikambrisse,“ sõnas piitsutada saanud naine hiljem.