Kas eakaid natside sõjaroimareid poleks pidanud juba aastakümnete eest kohtu ette tooma? Pole sugugi võimatu, et ka Ukrainas tegutsevad Vene sõjakurjategijad jõuavad kohtusse alles tudisevate vanaättidena, kui sedagi.

Foto: Kollaaž (4x Vida Press)
Aare Kartau 15. aprill 2022 14:10

Sachsenhauseni koonduslaagri 100aastane valvur, Stutthofi 96aastane sekretär, Sobibori surmalaagri 91aastane vahimees – need on vaid mõned näited viimastel aastatel kohtu ette astunud (või mõnel juhul ka sinna veeretatud) eakatest sõjakurjategijatest. Miks mõistetakse nende üle õigust alles nüüd ja kas Ukrainas õõvastavaid veretöid sooritavatele roimarite määratakse karistus samuti alles järgmisel sajandil?

Juba kolm aastat enne II maailmasõja lõppu kirjutasid liitlaste esindajad Londonis alla „Sõjakuritegude karistamise deklaratsioonile“. Toona oli selge, et Natsi-Saksamaa ja teiste teljeriikide koletused okupeeritud alade tsiviilelanikkonna vastu on vaja tuua sõja lõppedes kohtu ette. Pärast natside kaotust algasidki rahvusvahelised kohtuprotsessid – neist tähtsamad toimusid teatavasti Nürnbergis.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99