KESKAEG: Maarahval polnud suurt vahet, kas kirikus jutlustasid katoliiklased või luterlased. Neil olid aga omad ettekuulutajad ning ravitsejad.Foto: AKG /Scanpix
Tõnis Erilaid 8. aprill 2022 18:00

„Maha kirikud! Maha vaimulikud!“ kõneles 1524. aasta paiku Tartus kirikukantslist Saksamaalt tulnud köösner Melhior Hoffmann ja ennustas peatset maailmalõppu, kui inimesed oma elu ei uuenda ja ülekohtule kadu ei tule. Teda juhtis sisemine tuli ja hingeline kirg. Tartlased tormasid kirikutesse kõiki katoliku usu jälgi hävitama. Liivimaa prohveti nime saanud Hoffmann sunniti siiski linnast lahkuma, kui ta oma nägemusis üha enam müstitsismi langes ja teiste jutlustajatega vastuolus oli, väites, et ainult tema suudab piiblit õieti tõlgendada. Kuid ta ei jäänud järeltulijata. Otse pikaldase Vene sõja eel, 1557. aastal, ilmus Liivimaale kotiriiet kandnud pikajuukseline Jürgen.

Melchior Hoffmann ajas 1525. aastal Tartu Maarja kirikust välja katoliiklasest preestri ja kutsus alustama pildirüüstet, pidades kantslist üleskutsuva kõne. Rahvas tormas seejärel ka Toomemäele, rüüstates toomhärrade majad ja toomkiriku. Kokkupõrkeis sai kaks eestlast surma.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon