Nõukogude sõdurid Berliinis. Punaarmeelastest „vabastajad“ vägistasid Saksamaa pealinnas üle 100 000 naise.

Foto: VIda Press
Aare Kartau 7. aprill 2022 19:25

II maailmasõja lõpus suundus Punaarmee jõuliselt Berliini poole. Vabastajatena kujutatud nõukogude sõdurid tekitasid üle Euroopa liikudes hoopis paanikat ja hävingut – kokku vägistati teekonnal kuni kaks miljonit naist. Punaarmeelaste soov oli eelnenud kannatuste eest sakslastele kätte maksta – sealjuures poldud natsidest sugugi leebemad. Jossif Stalin oli tsiviilelanike vastu sooritatud julmusest teadlik, ent teda huvitas vaid Berliini vallutamine. „Vägistajate armee“ tegutsemise üheks ilmekamaks näiteks on massisuitsiid Demminis, kus sajad kohalikud elanikud otsustasid kardetud nõukogude sõdurite saabudes endilt elu võtta. Venemaal on aga levinud mõtteviis, et sõjaajal sooritatud koletused olid „õigustatud kättemaks“.

Vägistamine oli pigem nõukogude kui saksa sõduri relvaks. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et natsid pidasid idas elavaid slaavlasi „aaria rassist“ alamaks rahvaks ning seksuaalsuhted selliste inimestega olid taunitud (sellele vaatamata tuli seda okupeeritud aladel siiski üsna tihti ette). Seevastu tapmine polnud nende silmis sugugi ebasobilik ning nad sooritasid Ida-Euroopas õõvastavaid veretöid. II maailmasõja pöördepunktiks peetava Stalingradi lahingu järel hakkas sakslaste sõjamasin turtsuma ning Nõukogude Liidu väed said alustada ise pealetungi. Neid kannustas meeletu raev ja soov maksta kätte nende kodumaale tunginud natsidele. Punaarmee teekond Berliinini osutus äärmiselt veriseks ning enim said kannatada lihtinimesed, eelkõige naised.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad