Ukrainlane kõndimas hävitatud sõjatehnika vahel. Foto on jäädvustatud pühapäeva ennelõunal Kiievi eeslinnas Butšas.
Foto: AP/ScanpixBLOGI | Butšas on ohtralt tõendeid sõjakuritegudest. Zelenskõi sõnul puudub Vene armee sõduritel hing ja süda (437)
Kätte on jõudnud sõja 39. päev. Kiievi oblastist lahkunud Vene väed keskenduvad ilmselt lahingutegevusele riigi lõunaosas, pühapäeva varahommikul oli kuulda plahvatusi sadamalinnas Odessas.
Põhisündmused:
Luhanski oblasti kuberner ütles, et neli piirkonna linnapead on riigireeturid. Süüdistatakse Rubižne, Stanõtsia Luhanska, Milove ja Markivka linnapäid, kes on väidetavalt pooli vahetanud ja töötavad nüüd Venemaa heaks. Kõik neli linna on okupeeritud Vene vägede poolt.
Rahuläbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel jätkuvad homme ja toimuvad taas veebi vahendusel.
Soome peaminister Sanna Marin teatas, et Soome võiks juba kevadel otsustada, kas liitutakse NATOga või mitte.
Odessas oli pühapäeva varahommikul kuulda plahvatusi. Vähemalt üks kütusehoidla sadamas või selle läheduses sai tabamuse. Kardetakse, et Odessa, kus asub Ukraina suurim sadam, võib sattuda Venemaa rünnakute alla, kuna väed keskenduvad nüüd riigi lõunaosale.
Inimõigusteorganisatsioon Human Rights Watch teatas, et Vene vägedest vabastatud Butšas on tõendid sõjakuritegude kohta. Kiievi eeslinnas Butšas tapsid venelased inimesi, kellel olid käed selja taha seotud, ja jätsid surnukehad tee äärde. Uudisteagentuuri AFP ajakirjanikud, kes sisenesid esimeste Ukraina sõduritega Butša linna pärast Vene vägede taandumist, nägid ühe tee peal vähemalt 20 surnukeha.
Mariupoli sünnitushaigla pommitamisest põgenenud Marianna-nimeline rase naine osutus üheks põgenikest, kes on evakueerimislepingut rikkudes küüditatud Venemaale. Seal pandi ta kaamera ette ja tal kästi öelda, et haiglale õhurünnakut ei toimunud.
Ukraina riigilipp heisati Tšernobõli tuumaelektrijaama kohale laupäeva hommikul kell 8.00 kohaliku aja järgi, kui töölised laulsid hümni ja tähistasid nädalaid tuumajaama okupeerinud Vene vägede lahkumist.
Ukraina presidendi nõunik Oleksii Arestovitš ütles, et Ukraina idaosas, Mariupoli lähedal ja riigi lõunaosas on endiselt oodata raskeid lahinguid. „Ma arvan, et võtame tagasi Mariupoli, Ida-Ukraina ja lõuna,“ ütles ta. „Aga see ei saa kerge olema.“
Ukraina sõja esimese päeva blogi loe SIIT. Neljapäeva öösel toimunust saab lugeda SIIT. Ukraina sõja teise päeva blogi loe SIIT. Laupäeval ja ööl vastu pühapäeva toimunust loe SIIT. Sõja neljanda päeva blogi loe SIIT. Sõja viienda päeva blogi loe SIIT. Kuuenda päeva sündmused SIIT. Seitsmenda päeva blogi on SIIN. Kaheksanda päeva blogi on SIIN. Üheksanda päeva blogi saad lugeda SIIN. Kümnenda päeva blogi saad lugeda SIIN. Pühapäeval toimunu leiad SIIT ja esmaspäeva sündmused SIIT. Teisipäeva blogi saad lugeda SIIT. 14. sõjapäeva blogi saad lugeda SIIT. 15. sõjapäeva blogi loe SIIT. 16. päeva sõjablogi on SIIN. 17. päeva sõjablogi on SIIN. 18. sõjapäeva blogi on SIIN. 19. päeva sõjablogi on SIIN. 20. päeva sõjablogi loe SIIT. 21. päeva sõjablogi asub SIIN. 22. päeva sõjablogi loe SIIT. 23. päeva sõjablogi loe SIIT. 24. päeva sõjablogi loe SIIT. 25. päeva sõjablogi on SIIN. 26. sõjapäeva blogi loe SIIT. 27. sõjapäeva blogi on SIIN. 28. päeva sõjablogi asub SIIN. 29. päeva blogi asub SIIN. 30. päeva sõjablogi loe SIIT. 31. päeva sõjablogi loe SIIT. 32. päeva sõjablogi asub SIIN. 33. päeva sõjablogi loe SIIT. 34. päeva sõjablogi asub SIIN. 35. päeva sõjablogi loe SIIT. 36. päeva sõjablogi asub SIIN. 37. sõjapäeva blogi loe SIIT. 38. sõjapäeva blogi loe SIIT.
Vene armee pommitas pühapäeva õhtul kella kuue ajal Harkovit. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse inimest. 34 inimest sai viga. Puruks lasti kümme elumaja ja trollidepoo.
⚡️At least 7 killed, 34 injured by April 3 shelling in Kharkiv.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) April 3, 2022
Russian forces fired at Kharkiv's Slobidskyi district at about 6 p.m., damaging 10 residential buildings and a trolleybus depot, according to the regional prosecutor’s office. Three children are among those injured.
Ukraina armee sõdurid kõndimas Kiievi oblastis Butšas.
Foto: AP/ScanpixBriti peaminister Boris Johnson ütleb, et Kremli levitatav valeinfo ei suuda varjata tõde: Vene armee tapab süütuid tsiviilisikuid ja saadab korda sõjakuritegusid. Johnson nimetas Vene armee tegevust põlastusväärseks, vahendab BBC.
Zelenskõi sõnul puudub Vene armee sõduritel hing ja süda. „Venelased tapsid meelega ja said sellest naudingut,“ teatas ta pühapäeva õhtul.
⚡️Zelensky: Russians killed deliberately and with pleasure.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) April 3, 2022
"They are deprived of everything humane, there is no soul, no heart," President Volodymyr Zelensky said in a recent address following news about Russia's atrocities in Kyiv Oblast.
Ukraina poole peal võitlevad tšetšeenid. Foto on jäädvustatud Kiievi oblastis.
Chechen soldiers with trophy rags in #Kyiv region of #Ukraine #RussiaUkraineWar #UkraineRussiaWar #UkraineWillResist pic.twitter.com/6oYvx8Xo7n
— EMPR.MEDIA (@EuromaidanPR) April 3, 2022
Saksamaa liidukantsler Scholz ütleb, et Venemaale seatakse täiendavad sanktsioonid.
German Chancellor Olaf #Scholz said that the #EU countries would impose new sanctions against #Russia. pic.twitter.com/VFPUyFrgcv
— KyivPost (@KyivPost) April 3, 2022
Zelenskõi tegi pühapäeva õhtul videopöördumise, milles toonitas, et kõik sõjakurjategijad leitakse üles ja võetakse vastutusele.
Vene armee pommitas pühapäeva õhtul Harkovi linna. Ukraina ajakirjandus kirjutab, et pommitamises sai viga 23 inimest, kelle hulgas oli ka lapsi. On teateid ka hukkunutest.
⚡️Shelling in Kharkiv injures 23 people, deaths reported.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) April 3, 2022
The attack occurred on the evening of April 3 in the city’s Slobidskyi district, according to Kharkiv Oblast Governor Oleh Synehubov. Children are among the victims and some are in “extremely serious conditions.”
Meie uurimisorganid teavad Ukraina sissetungiks Venemaa relvajõududega liitunud Eesti elanikke, kuid nende vastutusele võtmisega läheb esialgu aega. Aga see juhtub – selleks muudetakse kiirkorras juba karistusseadustikku.
Kui Ukraina kaitsjatega ühinenud Eesti elanikke on kokku kahekohaline arv – paljus endised elukutselised sõjaväelased, kellest esimesed liitusid kaitselahingutega juba veebruari lõpus ehk sõja esimestel päevadel, siis paraku leidub Eestis ka neid elanikke, kes läksid sõjategevuse puhkedes üle agressori poolele ja ühinesid Venemaa relvajõududega.''
Loe pikemalt siit: Eesti elanikud ühinesid kallaletungiva Vene armeega Ukrainas
Venemaa kaitseministeerium nimetab Butšas tehtud fotosid provokatsiooniks ja Kiievi režiimi kätetööks.
The russian defense ministry said that the published photos and videos of mass atrocities of russian servicemen in the city of #Bucha - a provocation#Ukraine #BuchaMassacre #WarCrimes #RussiaUkraineWar #UkraineUnderAttack
— EMPR.MEDIA (@EuromaidanPR) April 3, 2022
Ukraina peaprokurör Irina Venediktova teatab, et Kiievi oblasti linnades on teadaolevalt kokku loetud 410 tsiviilisiku surnukeha.
⚡️The bodies of 410 dead civilians were removed from the districts of the #Kyiv region liberated from the #Russian troops, Prosecutor General of #Ukraine Irina Venediktova said.
— NEXTA (@nexta_tv) April 3, 2022
Zelenskõi jagab Facebookis pilte Butšas tapetud tsiviilelanikest. „Vene sõdurite emad peaks seda vaatepilti nägema. Et näha, millised tapjad ja vägistajad on nad kasvatanud.“
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas haiglas viibivaid piirivalvureid ja sõdureid. Zelenskõi soovib haavatutele kiiret paranemist.
Kui Ukraina üksused sisenesid koos ajakirjanikega 30 000 elanikuga Butša linna mõnekümne kilomeetri kaugusel Kiievist, tardusid nad esiti paigale. Tänaval vedelesid pärast linnakest kuu aega okupeerinud Vene sõdurite taandumist või enne seda tapetud kümnete inimeste surnukehad purustatud hoonete ja hävitatud või venelaste mahapõlenud soomusmasinate vahel.
Loe pikemalt siit: BUTŠA ÕUDUSED: Vene sõdurid mõrvasid sadu inimesi
Sõda Ukrainas läheb kehvasti. Ühendriikide telekanal Fox News tsiteerib eilseid andmeid: 18 000 vene sõdurit on lahingutes tapetud, ukrainlased on alla tulistanud 143 vaenlase lennukit ja 134 kopterit ning hävitanud 644 tanki. Venemaa president Vladimir Putin kardab, et säärase ebaedu eest korraldavad kindralid talle atentaadi, kirjutab Daily Star. Või ähvardab teda hoopis vähk, küsib uuriv väljaanne Projekt, märkides, et Putini nahk on tuhm ja hall ning nägu loppis.
Mis Putinil viga võib olla? Loe pikemalt siit: Ajalehed: surmahirmul Putin kasutab teisikut ja ravib end põdrasarve ekstraktiga
Irpini linnapea Oleksandr Markushyn ütles pühapäeval ajakirjanikele, et linnas on probleem rüüstajatega. Nimelt võideti linn Vene armee käest tagasi juba märtsi lõpus, kuid nüüd on uus probleem: inimesed, kes käivad poodides ja ärides vargil. Linnapea sõnul murekohaga tegeletakse. „Vastuhaku korral oleme valmis ka relvi kasutama,“ lausub linnapea.
⚡️ Mayor of liberated town of Irpin: We will fiercely fight looters, will open fire if they resist.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) April 3, 2022
Oleksander Markushyn told reporters on April 3 that there have been many cases of looting in Irpin, which was liberated from Russian occupiers on March 28.
Kohalik ajakirjandus: Venemaa rünnak on hävitanud Ukraina teevõrgust umbes 23 000 kilomeetrit. Hävinenud on 273 silda ja viadukti. Kahju suurus on umbes 30 miljardit dollarit.
⚡️ Ukravtodor: Russia’s invasion has already ruined 23,000 kilometers of roads and 273 structures like bridges and overpasses.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) April 3, 2022
The estimated damage is Hr 874 billion or $30 billion.
Source: Andriy Ivko, deputy head of state-owned road agency Ukravtodor, via Ukrinform.
Välisminister Eva-Maria Liimets: „Täna nägime jälle kord südant lõhestavaid kaadreid Venemaa sõjast Ukrainas. Ukraina linna Butšat vabastama saabunud Ukraina kaitseväelased leidsid linnatänavailt ja linna ümbrusest Venemaa vägede poolt tapetud Ukraina tsiviilisikuid ja kohalikke elanikke, kes ei olnud sõjategevusega kuidagi seotud.“
„Eesti mõistab rängalt hukka süütute tsiviilisikute tapmise. Kõik riigid peaksid austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja mitte suunama rünnakuid tsiviilisikute vastu. Eestile on oluline, et agressiooni hind Venemaa jaoks oleks nii kõrge, et see sunniks sõda lõpetama ning just seepärast töötame väsimatult edasi ka Euroopa Liidu sanktsioonide tugevdamise nimel.“
Liimets ütleb, et jätkates laiaulatuslikku sõda Ukraina vastu rikub Venemaa kõige rängemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi.
„Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022 ja Rahvusvahelise kohtu otsust 16. märtsist 2022 ning lõpetama kohe sõja Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja. Eesti jälgib Ukrainas toimuvat järjepidevalt ja aitab kaasa dokumenteerimisel ning kogutud tõendusmaterjali uurimisele. Neid uurimistoiminguid tuleb kiirendada, et süüdlased võetaks toime pandud kuritegude eest vastutusele,“ teatab Liimets pühapäeval.
Ukrainas Mariupolis hukkus 45aastane filmitegija Mantas Kvedaravicius. Ta on Mariupoli linnast valmistanud ka dokumentaali, mis esilinastus 2016. aastal. Märtsis hukkus Irpinis Ameerika ajakirjanik Brent Renaud.
⚡️ Lithuanian filmmaker Mantas Kvedaravicius killed in Mariupol.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) April 3, 2022
Kvedaravicius, 45, was best known for his documentary “Mariupolis,” which premiered at the 2016 Berlin International Film Festival.
📸: International Film Critics’ Week pic.twitter.com/nmW4KFk4N7
President Alar Karis kirjutab Twitteris, et me peame tegema rohkem selleks, et Ukrainas toimuvatele sõjakuritegudele lõpp teha.
We must do more to end the war crimes of the Russian army. The picture that emerges from the areas left behind by the Russian military is horrific, there are no words to describe this. Those who did this must be held responsible. https://t.co/DsYdo8CxQ7
— Alar Karis (@AlarKaris) April 3, 2022
Kommentaarid